Toit on palju enamat kui lihtsalt igapäevane vajadus. See on suur osa meie heaolust ja kultuurist, mis võimaldab meil väljendada oma loovust ja tähistada erilisi hetki. Tasakaalustatud toitumine toetab tervist ja aitab ennetada haigusi.
Toidu tähtsus ulatub kaugemale meist – meie valikud lauas mõjutavad oluliselt keskkonda. Riikliku Tervise Arendamise Instituudi vanemspetsialist Mari-Eva Ahja räägib, miks peaksime oma menüüd üle vaatama ja loomseid tooteid vähemalt ühe päeva nädalas vältima.
Mari-Eva Ahja sõnul on taimetoitluspäevadel kindlasti märgatav positiivne mõju meie tervisele, kuid siin on oluline järjepidevus. „Taimetoidupäev võiks olla esimene samm oma toitumisharjumuste parandamise suunas. Uuringud on näidanud, et puu- ja köögiviljade suur tarbimine on seotud krooniliste haiguste, nagu südame-veresoonkonna haigused, 2. tüüpi diabeet ja teatud vähivormid, väiksema esinemissagedusega. Taimetoidu toit aitab kaalust alla võtta ja parandab ka üldist heaolu, kuna on rikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete poolest,“ ütleb Ahja.
Taimetoitlase päeva keskkonnaalased eelised ei ole sugugi vähem olulised. Just see on põhjus, miks teemat on üha enam käsitletud erinevates tööstusharu juhendmaterjalides. Näiteks 2023. aastal avaldatud kuuendas väljaandes Põhjamaade toitumissoovitustest keskendutakse keskkonna jätkusuutlikkusele. Soovitustes selgitatakse teadusuuringute põhjal, kuidas toiduga tervist edendada ja keskkonda säästa ning miks peaksime sööma rohkem kala ja vähem liha ning edendama taimsemat toitumist. Toitumissoovitustes rõhutatakse, et tervislik toitumine on enamasti ka jätkusuutlik. Soovitus vähendada punase liha tarbimist on kooskõlas ka teiste ülemaailmsete keskkonna- ja kliimauuringute aruannetega. Lisateavet taimse toitumise keskkonnaeeliste kohta leiate näiteks Eesti Looduse Fondi kliimamuutuste veebilehelt.
Taimne toitumine ei tee teie menüüd igavaks
Taimepõhine toitumine võib olla tegelikult väga mitmekesine ja toitev. Kui me ei söö loomseid toiduaineid, on meil ikkagi valida järgmiste toiduainete hulgast:
- kaunviljad (erinevad oad (punased oad, põldoad, võiubad), läätsed (punased, rohelised, beluga jne), herned);
- köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel);
- puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn);
- seemned (päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, moon-, chia-, kanepi-, linaseemned);
- mandlid ja pähklid (kreeka-, brasiilia-, kašupähklid, sarapuupähklid, kookospähklid, pekanipähklid);
- marjad (maasikas, viigimarjad, kirss, mustikas, pohlamarjad, goji);
- seened (kukeseened, austrid, valged šampinjonid);
- teraviljatooted (nt leib, saiakesed, tatar, amarant, kinoa, hommikupuder, müslid).
Taimsetest, seentest ja muudest loomsetest toodetest valmistatud pooltooted ja valmistooted (nt tofu, sojapiim, köögiviljapasteedid jne) sobivad samuti taimetoidu valmistamiseks. Vegantoite võib valmistada nii toorelt kui ka küpsetatult, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, steikid, kastmed, saiakesed, ahjuroad, koogid, kommid, šokolaadid, võided ja palju muud.
Saadaval on ka taimseid alternatiive, mis jäljendavad vorsti, frankfurteri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jms maitset ja tekstuuri. Vegaanidele mõeldud võided, kastmed ja joogid on enamasti valmistatud pähklitest, seemnetest, kaunviljadest või teraviljast, ning toitvaid kotlette ja steike saab valmistada köögiviljadest, kaunviljadest ja teraviljast.
Milliseid taimseid toiduaineid valida?
Mari-Eva Ahja sõnul on taimsete toiduainete valimisel ja valmistamisel oluline teha teadlikke valikuid ning eelistada võimalikult vähe töödeldud toiduaineid. Tuleb olla ettevaatlik valmistoitude tarbimisel. Need sisaldavad sageli palju rasva, suhkrut ja soola ning võivad vähendada taimetoitluspäevade tervislikku mõju.
„Tuleks jälgida oma menüü tervislikkust nii taimetoitluspäevadel kui ka muul ajal. Mitmekesine ja tasakaalustatud menüü annab meile kõik toitained, mida meie keha vajab, et toimida,“ rõhutab Ahja.
Eesti uuendatud toitumissoovituste kohaselt peaksid lapsed sööma iga päev vähemalt viis peotäit köögivilju, marju ja puuvilju ning täiskasvanud vähemalt seitse. „See soovitus ei ole juhuslik, vaid põhineb uuringutel ja teadustööl, mis võimaldavad üheselt järeldada, et köögiviljade, marjade ja puuviljade tarbimine on seotud parema tervisega. Lisaks toetab taimset toitu sisaldava toidu suurem osakaal keskkonna jätkusuutlikkust, kuna taimse toidu tootmise ökoloogiline jalajälg on üldiselt väiksem,“ ütleb Ahja.
Mari-Eva lisab, et lihtne ja praktiline juhis tasakaalustatud toiduvaliku koostamiseks on taldrikureegel, mille kohaselt pool taldrikust peaks olema täidetud köögiviljadega, veerand valguallikatega ja veerand lisanditega, nagu kartul, täisterapasta, riis jne. Neid proportsioone võib võtta aluseks ka taimetoitlaste päevatoitude koostamisel. Kaunviljad – läätsed, oad, herned, tofu – on suurepärane taimse valgu allikas.
Enamikul juhtudel on taimetoiduvalikud toidupoodides eraldi esile tõstetud, kas eraldi hinnasildiga või märgistusega. Näiteks Prisma kauplustes asuvad rohelise lehega märgitud taimetoiduvalikud teiste sama kategooria toodete kõrval, nii et asendustooteid ei pea otsima muudelt riiulitelt.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!