Paljud meist on kindlasti kuulnud, et üks parimaid nippe toidukulude kontrolli all hoidmiseks on planeerimine. Planeerimine hõlmab nädalamenüü koostamist, selle alusel ostunimekirja tegemist ja viimase, kuid mitte vähem olulise punktina nimekirjast kinnipidamist.
Pean tunnistama, et ise pole ma oma toidu planeerimisel olnud eriti järjekindel. Aga ka mitte täiesti lootusetu. Kindlasti on inimesi, kes oskavad hästi pikka aega ette planeerida oma toidud ja vastavalt sellele ka ostureisid. Mina olen pigem üks neist spontaansetest hajameelsetest, kes hommikul tunneb, et tahab õhtusöögiks näiteks paella, ja siis paar tundi enne õhtusööki tormab lähimasse supermarketisse (või mitmesse), et osta vajalikud toiduained. Ja tõenäoliselt võtaksin riiulilt midagi, mida ma tegelikult üldse ei vaja.
Et motiveerida ennast ja teisi minuga sarnaseid inimesi ning näha, kas ja kui palju planeerimine tegelikult säästmisele kaasa aitab, viisin septembris läbi võrdleva eksperimendi.
Mida ma endale ja oma perele ette võtsin?
Eksperimendi ajal sõime mina ja mu pere järgmiselt:
- Esimesed kaks nädalat ei olnud meil mingit plaani. Sõime lihtsalt seda, mida meil oli isu ja tahtmine, ning käisime toidukaupu ostmas siis, kui midagi otsa sai või vaja oli, ning läksime esimesse poodi, mis teel oli. Ma pidin poodi käima iga päev.
- Järgmise kahe nädala jooksul tegin plaani: võtsin mõlema nädala alguses paberi ja kirjutasin üles nädala menüü ja vastava ostunimekirja. Käisin poodides kord nädalas, ostunimekirjaga.
Kaks nädalat „vaba ringi liikumist“ toidupoodides – vabadus või kaos?
Kuigi meil ei olnud selle perioodi jaoks kindlat menüüd, ei erinenud söögid tegelikult palju planeeritud nädalate omadest. Aga me otsustasime söögid kohapeal, lähtudes sellest, mida me parasjagu tahtsime. Me ei jälginud eriti eripakkumisi ja käisime sisseoste tegemas erinevates poodides, mis olid meil teel või kuhu meil oli parasjagu tuju minna. Kui me kulutused kokku arvutasime, selgus, et kahe nädala jooksul kulutasime toidule 795,55 eurot, mis teeb nädalas 397,7 eurot. See on peaaegu 400 eurot nädalas!
Järeldused:
- Kui oled ostmas ilma nimekirjata, kipud ostma impulsiivseid asju, mis on tegelikult mittevajalikud ja suurendavad arve kogusummat. Kui sa ei tea, mida järgnevatel päevadel süüa teha, võtab ostlemine rohkem aega ja lõpuks ostad rohkem, igaks juhuks – „otsustan hiljem kodus“. Aga see on raiskamine ja põhjustab toidujäätmeid.
- Kui sa pole enne poodi minekut kontrollinud, mis su kapis on, võid osta liiga palju ja lõpuks jääb midagi, mida sa ei kasuta, ja see omakorda põhjustab toidujäätmeid ja mõttetuid kulutusi.
Kokkuvõttes tundub eelnev planeerimine esmapilgul mugav, sest ei pea mõtlema menüü või ostunimekirja koostamisele, kuid lõpuks kulutate toidule märkimisväärselt rohkem. Lisaks kulutate palju aega poodides käimisele, et osta iga pisikest asja.
Kaks nädalat planeeritud toidud: kas eelnev planeerimine tõesti tasub end ära?
Kahe nädala jooksul tegin meie pere toitumisharjumuste järgi ostunimekirjad toiduainete kategooriate kaupa: puuviljad ja köögiviljad; liha, kala ja munad; kuivained, võileivakatteained jne. Kui sul on sellised kategooriate kaupa menüüd, on neid tulevikus lihtne kasutada, muuta ja täiendada. Lisaks aitab ostude jagamine kategooriatesse kaasa sellele, et saad poes kiiremini hakkama. Näiteks köögiviljade osakonnas võite kõik puuvilja- ja köögiviljakategooria tooted korraga korvi panna.
Esimesel planeeritud menüü nädalal kulus nädalane ostlemine 164,67 eurot ja teisel nädalal 121,60 eurot. Kokku teeb see 286,27 eurot ehk umbes 143 eurot nädalas. See on vähem kui pool planeerimata ja ostunimekirjata nädalast!
Vaatlused:
- Vajaduspõhine ostmine ostunimekirja abil on kindlasti oluliselt rahakotile sõbralikum kui juhuslik ja planeerimata ostmine. Kui järgite nimekirja, ostate seda, mida vajate, ja jääb vähem jääke ja toidujäätmeid.
- Ostlemine ühes kauplusteketis, eriti kui eelnevalt kontrollite internetist sooduspakkumisi, on odavam. Samuti võtab see vähem aega, kuna teate, kus kõik asub.
- Planeeritud menüüga peate kauplusesse minema harvem ja saate vältida impulsioste. Menüü eelneva planeerimisega saate rohkem keskenduda värsketele, hooajalistele ja mitmekülgsetele toorainetele ning kulutate vähem raha juhuslikele asjadele.
Kui lähete poodi koos oma nädalamenüü järgi koostatud ostunimekirjaga, kulutate toidule palju vähem. Ka ostlemine võtab vähem aega. Selle eelduseks on aga läbimõeldud nädalamenüü, vastav ostunimekiri ja loomulikult nimekirjast kinnipidamine poes.
Kas planeeritud ostlemine sobib kõigile?
Kuigi eksperiment tõestas selgelt, et kui planeerite oma toidukaupu ette, kulutate palju vähem, ei tööta see alati. Miks?
- Spontaansuse tõttu. Mõnikord tahate midagi, mis pole planeeritud menüüs. Ja see võib olla väga frustreeriv! Näiteks tahate pitsaõhtut, aga teie menüü ütleb midagi muud. Mõned inimesed (nagu mina näiteks) võivad selliste „reeglite“ pärast väga ärrituda ja ma oleksin valmis veidi rohkem kulutama, et ikkagi spontaanne pitsaõhtu toimuks. Ma usun, et kui menüüst enam-vähem kinni peetakse, on mõnikord tore ja isegi värskendav menüüst kõrvale kalduda.
- Pidustused või ootamatud sündmused: ootamatud külalised või spontaanne filmide õhtu rikuvad planeeritud menüü ja nõuavad paindlikkust ning planeerimata suupisteid või muid sööke. Ja see on täiesti normaalne!
- Aja piirangud. Inimestel, kellel on ettearvamatu töögraafik või kes on lihtsalt kogu aeg väga hõivatud, võib olla raske pikalt ette planeerida ja alati kõike nullist valmistada.
- Tasakaal struktuuri ja paindlikkuse vahel! Nädalamenüüd ja planeeritud toidukaupade ostmine on väärtuslikud vahendid säästmiseks, kuid on inimlik ja normaalne jätta ruumi ka paindlikkusele, kui elu või eelistused muutuvad.
Mõned näpunäited edukaks planeerimiseks:
- Alusta põhilisest menüüst, kus on loetletud peamised söögikorrad mitmekülgsete koostisosadega, mida su pere armastab ja on harjunud sööma.
- Tee menüü põhjal ostunimekiri.
- Jää poes oma nimekirja juurde.
- Hooajalised puuviljad ja köögiviljad on sageli odavad ja parimas vormis. Lisaks muudavad need söögid tervislikumaks, mitmekesisemaks ja maitserikkamaks. Külmutatud köögiviljad on samuti igati hea valik. Lisaboonusena on need alati valmis külmkapis.
- Hoidke alati kodus varusid: leidke ruumi põhitoiduainetele, nagu pasta, riis, konserveeritud toit (oad, tomatid, tuunikala jne) ja külmutatud köögiviljad. Need aitavad teil toidu lauale panna, kui midagi peaks äkki otsa saama või kui peaksite sööki muutma.
- Kohandage oma planeerimist eelmiste nädalate põhjal. Iga nädal annab uusi kogemusi ja näitab, kuidas paremini planeerida. Pöörake tähelepanu kasutamata jäänud toiduainetele ja kohandage järgmist nimekirja vastavalt, et vältida toidu raiskamist ja tarbetuid oste. Tehke oma nädalamenüüd mitmekesiseks! Näiteks minu esimesel nädalal oli meil üsna palju liharoogasid ja teisel nädalal keskendusime rohkem köögivilja- ja kalaroogadele.
- Planeerige oma menüü nii, et saaksite ära kasutada eelmisest söögikorrast jäänud toiduained. Kui ostate näiteks suurema pakendi spinatit, planeerige mitu spinatiga rooga, et see ei läheks halvaks.
- Varuge suupisteid ja maitseaineid. Mõnikord võivad väikesed suupisted, nagu pähklid või kuivatatud puuviljad, rahuldada ootamatu isu ja hoida teid kavandatud menüüst kõrvale kaldumast. Maitsetaimed ja maitseained aitavad ka igapäevaseid roogi põnevamaks muuta. Sojakaste, veiniäädikas, teriyaki kaste, sriracha, kuivatatud vürtsisegud, tšillipulber jne on head maitsetugevdajad, mis aitavad igavat toitu maitsvamaks muuta ja erineva maitsega roogi valmistada.
Kui te pole seda veel proovinud, soovitan kindlasti menüü ette planeerida ja ostunimekirjaga poodi minna, et raha säästa. Ärge mõelge sellest kui vangilaagrist, vaid jätke ruumi paindlikkusele ja vaadake, mis sobib teile ja teie perele kõige paremini. Võib-olla on see kahe äärmusliku stiili vahepealne lahendus?
OLULINE TAUSTINFORMATSIOON:
- Ma ei lisanud ostunimekirja koguseid, sest mul on üldine ettekujutus, kui palju me igast toidust tarbime, ja võtan poest lihtsalt vastava koguse. Ostsin planeeritud nädalate jaoks Prisma Peremarketist. Vaatasin eelnevalt Prisma veebilehelt, millised tooted on eriti soodsad, ja pidasin seda meeles menüü planeerimisel ja ostunimekirja koostamisel. Seekord ei olnud eesmärk saada toit lauale võimalikult madala hinnaga, vaid võrrelda juhuslikke ja eelnevalt planeeritud oste, kuid parimate hindade jälgimine aitas kindlasti toidukulud madalamal hoida.
- Tavaliselt valmistan toidu algusest peale värsketest toorainetest ja meil on harva valmistoitu. See aitab kindlasti kulusid madalal hoida. Püüan, et meie toit oleks tervislik, hooajaline ja tervislik – lisan palju värvilisi köögivilju, kvaliteetseid valke ja muidugi süsivesikuid, ilma milleta mu lapsed lihtsalt nälga jääksid.
- Kuna minu igapäevatöö on seotud toidu maailmaga, retseptide loomise ja toidu kohta kirjutamisega, määrab see suures osas ka meie koduse toiduvaliku. Lõppude lõpuks peab keegi ju kõik mu eksperimendid ära sööma! Eksperimendi kuu jooksul oli retseptide ja toiduvalmistamisega seotud tööd vähem ja kirjutamist rohkem, nii et ma sain keskenduda tavalise koduse toidu kuludele.
- Meie peres on viis liiget ja noorim on 15-aastane. Tavaliselt sööme hommiku- ja õhtusööki koos kodus (mitte alati viiekesi, sest noortel on ka oma tegemised ja mu abikaasa on tihti tööl välismaal), lõunasööki süüakse kas koolis või tööl. Kui aga keegi juhtub lõunaajal kodus olema, on lõunasöök pigem stiilis „leia midagi ja söö ära“. Mõnel päeval teen lõuna, aga kogused on üsna väikesed, sest kõik ei ole ju kodus söömas.
- Me ei kuluta palju maiustustele. Püüame, et meie kõhud oleksid täis head, mitmekesist ja tervislikku kodust toitu, nii et meil ei teki palju isu. Siiski on meil kodus alati šokolaadi, jäätist, nacho krõpse, pähkleid jne. Kunagi ei tea, millal tekib isu midagi magusat või suupistet. Ja mõnikord tahavad meie lapsed juua midagi magusat – tavaliselt jääteed või mahla. Enamasti joome toiduga koos kodus valmistatud maitsestatud vett (näiteks laimi ja piparmündiga) või lihtsalt külma värsket vett. Veini on meil alati kodus, et kui toit või olukord seda nõuab, saame selle lihtsalt välja võtta.
- Kuigi eksperiment keskendus sellele, kui palju me toidukaupade peale kulutame, ei saa öelda, et need on pere ainukesed toidukulud. Mõnikord sööme lõunat väljas, mõnikord tellime koju ja aeg-ajalt käime ka restoranis.
- Kuna eksperiment toimus sügisel, saime oma aia saagist päris palju: tomateid, õunu, kõrvitsaid, maitsetaimi jne. Ma teen ka ise moose ja mahlu.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!