Kuigi sealiha kotletid on Eesti rahvusroog, tasub neid aeg-ajalt asendada kergemini seeditavate roogadega. Vasikaliha võib olla maitsvate kotletite, kotletite või hautiste aluseks.
See sisaldab vähem rasva kui veiseliha või sealiha, kuid rohkem valku. See ei kuulu odavaimate hulka, kuid on parim südame-veresoonkonna, lihaste ja immuunsüsteemi jaoks.
Vasikaliha on liha, mis võib poes oma hinnaga ehmatada. See maksab umbes 50–70 zlotti kilogrammi eest, seega on see palju kallim kui kana või sealiha. Siiski on sellel nii palju eeliseid, et aeg-ajalt tasub osa kodusest eelarvest selle menüüsse lisamiseks kulutada. Seda peaksid sööma nii noored kui vanad – see on kergesti seeditav, mahe maitsega ja eelkõige tõeliselt tervislik.
Vasikaliha ja veiseliha – erinevused
Igaüks teab, et veiseliha ja vasikaliha on erinevad lihaliigid. Kuigi need ei kuulu odavate hulka, on need soovitatavad kui väärtuslikud toiduained. Mõlemad leiavad köögis palju kasutust ja neid valmistatakse meelsasti. Kõik ei tea aga, millega veiseliha veiselihast erineb.
Esiteks päritolu – veiseliha on noorte vasikate (kuni 8–12 kuu vanused) liha, veiseliha aga täiskasvanud lehmade (tavaliselt vanemate ja raskemate) liha. Lisaks söödetakse vasikaid tavaliselt spetsiaalse söödaga, täiskasvanud lehmi aga erinevate toiduainetega.
Loomade vanus mõjutab seega nii liha maitset kui ka tekstuuri. Vasikaliha on heleda värvusega, mahedama maitsega ja õrnem, mahlakam struktuuriga. Veiseliha on aga tumedama värvusega, tihedam ja kõvem, kuid selle eest rikkama ja väljendusrikkama maitsega.
Vasikaliha ja veiseliha – erinevused on näha ka toiteväärtuses. Vasikaliha on dieedisõbralikum, lahjem ja sisaldab vähem rasva (sh kolesterooli). Veiseliha sisaldab aga rohkem kollageeni ja rauda (eriti hemoglobiini, mis on kergesti omastatav).
Kas vasikaliha on tervislik?
Õrn maitse ja suus sulav konsistents ei ole ainsad noorte lehmade liha eelised. Kas vasikaliha on tervislik? Ja veel kuidas – see on üks parimaid valikuid. Kõige enam tunnustust väärib see, et see on madala rasvasisaldusega, kergesti seeditav ja sisaldab palju väärtuslikku valku ja rauda. 100 grammis on umbes 172 kcal, samas kui veiseliha samas koguses sisaldab umbes 250 kcal, sealiha umbes 240 kcal ja kana 239 kcal.
Vasikaliha tugevdab luu-lihaskonna ja aitab kaasa kudede taastumisele. See sisaldab vähem rasva kui veiseliha, mistõttu soodustab tervisliku lipiidiprofiili ja saleda figuuri säilitamist. Selle koostises olevad B-grupi vitamiinid toetavad närvisüsteemi tööd. Raud transportib organismis hapnikku ja tsink parandab immuunsüsteemi tööd.
Kes peaks veiseliha sööma? Kõik, kes peavad kontrollima küllastunud rasvhapete tarbimist. Selles on neid oluliselt vähem kui teistes lihaliikides. See on dieettoode kõigile, kes hoolivad oma kehakaalust. Tänu madalale küllastunud rasvade ja kolesterooli sisaldusele on vasikaliha soovitatav ka südame-veresoonkonna haiguste riskiga inimestele. See ei sisalda rasva ja on kergesti seeditav, mistõttu sobib hästi tundliku seedetraktiga inimeste toitumisse.
Mida teha veiselihaga?
Veiseliha on liha, millest saab valmistada palju erinevaid roogi – see sobib hautamiseks, praadimiseks, keetmiseks, küpsetamiseks ja grillimiseks. Lastele sobivad veiselihapallid koriandrikastmega, mis on õrn ja kergesti seeditav roog. Veiseliha on ideaalne lisand köögiviljasupile – see on valguallikas ja muudab supi toitvamaks. Liha sobib hästi hautisesse või hautisesse – need on mahedama maitsega ega koorma mao. Mida teha veiselihaga? Eestis söövad kõige meelsamini hautatud veiseliha köögiviljadega, veiselihapraadikesi luuga või küpsetatud veiseliha ürtidega.
Kõige populaarsemad selle koostisosaga roogad pärinevad ka Itaalia, Prantsuse ja Saksa köögist. Päikesepaistes Itaalias hautatakse veiseliha koos köögiviljadega, et serveerida ossobucco alla milanese. Traditsiooniline roog selles riigis on ka saltimbocca alla romana, s.o praetud veiseliha viilud salvei ja parmesani juustuga. Prantsusmaal on populaarne õrn hautis heledas kreemjas kastmes koos köögiviljadega, st blanquette de veau. Unustada ei tohi ka Austria Wiener Schnitzlu, mis on õhukeseks lõigatud ja paneeritud. Liha sulab suus lausa.
Allpool leiad lihtsa ja tõestatud retsepti veiselihapraadide valmistamiseks. Vahel tasub traditsioonilised sealihapraadid asendada veiselihapraadidega. Pea aga meeles, et paneerimine lisab neile veidi rasva ja kaloreid. Kui hoolid oma figuurist, valmista veiselihapraadid maitserohelistega.
Veiselihapraadide retsept
Koostisosad
- 2 veiseliha kotletti (igaüks umbes 200 g),
- 2 suurt muna,
- 100 g nisujahu,
- 50 g 82% võid,
- taimne õli,
- soola ja pipart maitse järgi.
Valmistamine
Kui ostate seljatükki või sisefileed, lõigake kaks paksemat viilu ja klopige need õrnalt kilega, et tekiksid õhukesed kotletid. Võite ka osta juba klopitud kotletid lihapoest (valige võimalikult värsked, st heleroosa, niisked ja siledad). Puista mõlemale poolele veidi soola ja pipart.
Löö munad kaussi ja vahusta need kohevaks massiks. Vala jahu laiale taldrikule ja eraldi taldrikule riivitud leib. Sulata suures pannil või ja vala õli (umbes lusikatäis, et see kataks kogu pannipõhja). Oota, kuni rasv on hästi kuumenenud (aga ei hakka suitsema).
Seejärel võta esimene veiseliha viil ja pane see mõlemalt poolt esmalt jahu ja seejärel munasse. Lõpuks pane veel riivsaia sisse. Tee seda hoolikalt, et tekiks maitsev paneering. Aseta pannile ja korda sama teise lihalõiguga. Prae kuldpruuniks, kuid ära lase kotlette pidevalt ümber keerata (ideaalne on praadida ühte poolt 3–5 minutit ja siis ümber keerata, et ka teine pool pruunistuks).
Paneeritud veiselihapraadid serveeri kartulite, kartulisalatiga, lemmik krõmpsuva salati või kurgi-piimakastmega.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!