Grillimise hooaeg on täies hoos ja koos sellega ka traditsiooniline isu millegi lihtsa, kiire ja kindla järele. Enamik inimesi peab vorste tavaliseks toiduks, mis täidab nälga ilma suurema ettevalmistuseta, kuid kui neid grillil veidi nutikalt käsitleda, võivad nad üllatada.
Ja mitte ainult maitsega. Piisab vaid lähenemisviisi muutmisest, teise tehnika või ebatraditsioonilise valmistamisviisi proovimisest ja isegi kõige tavalisem vorst võib mõne minutiga muutuda õhtu peaesinejaks.
Niipea kui väljas soojeneb ja hakkab lõhnama grillimise järele, haarab enamik meist käe klassika järele – vorst saiaga. Kuid isegi kõige tavalisem suitsuvorst võib maitseda iga kord erinevalt. Kõik sõltub sellest, kuidas seda grillil valmistada. Mõned tehnikad muudavad vorsti mahlakaks hõrgutiseks, teised aga kuivaks ja maitsetuks. Seetõttu testisime kuut erinevat valmistamisviisi ja võime kindlalt öelda, et üks neist on selge võitja.
Aluseks on kvaliteetne vorst
Aluseks on loomulikult vorst ise – ideaalis kvaliteetne, täisrasvane, hea liha ja rasva suhtega. Vesi on vorstis probleemiks, rasv aga aitab maitsele ja mahlakusele kaasa. Kui kasutate klobasit, sobib paremini tugevam vorst, mis peab vastu. Grillige neid aga pigem madalal tulel, et need ei põleks enne läbi.
Esimene proovimist väärt meetod on klassikaline ilma sekkumiseta – lõikamata vorst otse grillile. Tulemuseks on ilus pingul koorik, mis hammustamisel meeldivalt krõmpsub.
Kui aga eelistate krõbedamat pinda, proovige teha kogu pikkuses ristlõige – see aitab rasval välja tulla ja tekitab samal ajal krõbeda kooriku. Teine variant on spiraalsed sisselõiked – need näevad efektne välja ja võimaldavad vorstil ühtlaselt läbi küpseda ning kastme ja vürtsidega paremini kokku imenduda.
Proovige vorsti vardale torgata
Hästi on töötanud ka vardaga torkimine – nii on vorsti lihtsam käsitseda ja kuna see ei liigu, küpseb see ühtlaselt kõikidelt külgedelt. Kui soovite tõeliselt mahlakat tulemust, siis on ideaalne vorstid eelnevalt kaudselt grillida – st grilli serval, otsese kuumuse eest kaitstult. Lõplik puudutus tuleb alles lõpus, lühikese grillimisega.
Suurim üllatus oli aga grillil aurutamine. Valasime alumiiniumkaussi veidi õlut ja katasime kaanega. Vorst kuumeneni ilusti, jäi mahlakas ja omandas kerge suitsuse maitse.
Igal meetodil on oma võlu. Kas eelistate klassikat või mängite noa ja varrastega, üks on kindel – isegi tavaline vorst võib grillil olla väike pidupäev. Piisab paarist minutist tähelepanu ja lauas küsivad kõik seda esimesena.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!