Eesti supermarketites leiab õli igale maitsele ja rahakotile.
Selgub, et mitte kõik õlid ei ole tervisele kasulikud.
Millise õli on parem oma toidust eemaldada?
Millist õli ei tohiks liiga tihti toidus kasutada
Enamik eestlasi kasutab praadimiseks päevalilleõli. Kuid selgub, et seda ei ole soovitatav kuumutada liiga kõrgele temperatuurile. Kõige halvemaks termiliseks töötlemiseks peavad spetsialistid kõrvitsa-, maisi-, mandli-, maapähkli-, sinepi-, kanepi-, seesami-, linase-, rapsi-, kreeka pähkli- ja viinamarjaseemneõli. Neid ei tohi mingil juhul kuumutada.
Kui sellised õlid kuumenevad, eraldub aineid, mis suurendavad ohtlike haiguste tekkimise riski. Samuti võivad need põhjustada füüsilisi ja kognitiivseid muutusi organismis.
Õli ostmisel tuleks tähelepanu pöörata järgmistele nüansidele: mida rohkem see sisaldab küllastunud rasvu, seda parem on see tervisele. Samal ajal peab küllastunud rasvade sisaldus olema vähemalt 15%. Sellisel õlil on piisavalt kõrge suitsupunkt – alates 160 kraadist ja rohkem.
Millist õli on tervisele kasulik valida
Organismile optimaalseteks õlideks peetakse kookos-, oliivi- ja avokaadoõli. Sulatatud võid ja loomsed rasvad mõjuvad samuti tervisele positiivselt.
Oliiviõli iseloomustab kõrge kuumuskindlus. Selles ei oksüdeeru ained, mistõttu säilitavad need kuumutamisel palju paremini oma kasulikud omadused.
Avokaadoõli eristub samuti kõrge põlemistemperatuuriga. Samuti sisaldab see palju polüküllastunud happeid.
Kookosõli koosneb suures koguses küllastunud hapetest. Eelkõige sisaldab see lauriinhapet, mistõttu organism seda hästi omastab.
Sulavõis sobib hästi praadimiseks ja ahjus küpsetamiseks. Selle suitsupunkt on kõrge – 250 kraadi. Lisaks aitab see normaliseerida ainevahetust.
Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud happeid. Eriti kasulikud on veise- ja pardirasv. Samuti tuleks toidule lisada searasv.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!