54-aastane Helena Ahti-Halberg on mõistlik kulutaja. Kord kuus võtab ta vaba päeva, et minna ilusalongi ja lasta endale teha soeng.
54-aastane tantsuõpetaja Helena Ahti-Halberg on alati olnud valmis otsustavateks tegudeks. Kuus kuud pärast tutvumist kihlus ta oma praeguse abikaasa Erik Holbergiga ja pulmas ootas ta oma esimest last. Ka oma tööelus ei kõhelnud Helena osaleda huvitavates projektides, millest viimane oli tema rolli osas ettevõtte asutamine, mis korraldab juulis Helsingi kesklinnas esimese lavataotluse festivali.
– Kõigi nende ürituste korraldamine on praegu suur risk. Ma olin nii närvis, et ma ei saanud öösel nende mõtete pärast magada. Aga ma usun, et inimesed tahavad tantsida ja üksteisega tutvuda.
Helena töötab sageli ka nädalavahetustel. Sellise töökoormuse juures ei pea ta kokku hoidma, aga ta ei armasta ka raha kulutada. – Ma tahan oma lastelastele õpetada, et elus on oluline teha, mitte olla või omada.
Helena on raha kulutamisel ettevaatlik.
– Ma ei armasta võlgu jääda ja mul pole isegi krediitkaarti. Kui ma näen poes midagi, mis mulle meeldib, helistan ma tihti oma abikaasale ja küsin tema arvamust. Siis küsib ta: „Kas sa seda tõesti vajad?”
– See on halb küsimus, sest ma pean ostu enda ees õigustama. Sageli on vastuseks, et ma seda ei vaja. Kui ma pole kindel, palun müüjal kaup ööseks kinni panna.
Võistlustantsud sundisid mind lapsepõlves rahaasjade üle järele mõtlema.
Helena õppis mõistlikku majapidamist juba kodus, kus ta üles kasvas. Tantsimine oli kallis hobitegevus. Kuigi vanemad teda ülal pidasid, pidi Helena ise otsima võimalusi raha teenimiseks. Alates 14. eluaastast pesis ta nädalavahetustel leivakaste ja töötas kogu suve.
Mul oli alati eesmärk raha koguda. Tavaliselt oli see reis Inglismaale, kus ma võisin võtta tantsutunde.
14-aastaselt õmblesin ma salaja koolis oma esimese tantsukostüümi kangajääkidest, kuna vanemad ei lubanud mul uut osta. Reedeiti jäi õpetaja pärast tunde kooli, et mind aidata.
Tema õmblusoskus tuli kasuks, kui Helena pärast kooli lõpetamist kolis Londonisse ja Liverpooli, et alustada tantsija karjääri. Tantsutunnid olid kallid, maksid peaaegu sada naela, seega teenis Helena raha, õmmeldes kostüüme tantsustuudios.
Londoni aastad olid minu elus rahaliselt kõige raskemad. Samal ajal olid need heaks õppimispaigaks raha haldamise osas. Ma pidin sageli valima restoranide ja tantsimise vahel. Ma valisin tihti viimase.
Helena unistab puhkemajast Hispaanias.
Oma esimese korteri ostis Helena koos abikaasaga, kui too Inglismaalt tagasi tuli.
– Kuigi Inglismaal polnud raha millegi jaoks, nõudsid vanemad, et ma iga kuu paneksin vähemalt väikese summa hoiukontole eluaseme jaoks. Nad tahtsid, et mul oleks pärast võidusõidukarjääri lõppu säästud maja jaoks.
Sellest ajast alates on Elena loonud endale pensionikindlustuse, investeerides korteritesse.
– Praegu kogun raha, et mingil hetkel saaks osta järgmise investeerimiseks mõeldud kinnisvara. Investeerin asjadesse, mis säilitavad oma väärtuse. Uus auto on mul olnud ainult üks kord, sest see on rahaliselt ebamõistlik ost.
„See on minu enda heaolu aasta”
Paari lapsed kolisid kodust välja. Nüüd on Helenal rohkem aega enda jaoks. Kord kuus võtab ta nädala keskel vaba päeva, et teha maniküür ja soeng.
– See aasta on minu jaoks olnud isikliku heaolu aasta. Nüüd käin regulaarselt peanaha mikronõelamisprotseduuril, mis on minu jaoks oluline investeering.
Mikronõelamine stimuleerib peanaha vereringet ja aktiveerib juuksefolliikulid. Helena juuksed on kannatanud liigse lakiga kasutamise tõttu tema tantsukarjääri ajal.
Helena ostis Oura sõrmuse.
– Ma võtan iga päev nii palju vitamiine, kui suudan. Pakun need väikestesse kottidesse ja võtan alati ühe kaasa, kui lähen trenni.
Kuigi Helena ei pea kokku hoidma, väljendub tema kokkuhoidlikkus tema laias garderoobis. Helena ei viska kunagi riideid ära, vaid muudab need uute aareteiks.
– See, mille kallal oled töötanud, on sageli tähendusrikkam. Kui paned aega asja loomisse, suureneb selle väärtus sinu enda silmis.
Abikaasa hoolitseb ostude ja arvete maksmise eest.
– Ta on isegi minust säästlikum. Meil on ainult üks krediitkaart, millega broneerime reise ja teeme muid oste internetis. Me teenime alati koos raha. See sobib meile: me ei tülitse kunagi raha pärast.
Ostukorvis
Ma unistan puhkemajast Hispaanias. Mõnikord tahaks peatuda ja nautida rahulikumat elurütmi, ja me sõidame sageli puhkama soojadesse paikadesse.
Iga võimaluse korral investeerin ma raha meie ürituste korraldamise ettevõttesse. See läheb selle arendamiseks. Ma näen seda kui investeeringut oma tulevikku.
Ma olen veidi sõltuv abist ja vajalikkuse tundest. Ma parandasin just tasuta ühe õpilase võistlusvormi. Minu kostüümi vaade põrandal ja poisi naeratus andsid mulle rohkem kui vaja!
Minu parim ost on Oura sõrmus. Alguses see mind pingestas, aga nüüd, kui ma saan telefonis kroone heade treeningute ja hea une eest, toob see mulle rõõmu.