Itaalias on see köögivili väga populaarne – päikeselise Itaalia elanikud armastavad artišokke ja söövad neid mitmel viisil.
Eestis on see veel haruldane, kuid see muutub aeglaselt. See on väga hea, sest artišokid on väga tervislikud ja maitsvad.
Artišok – itaallaste delikatess
Artišok on Vahemere piirkonnast pärit taim. Juba vanad kreeklased ja roomlased kasutasid seda meelsasti oma köögis. 16. sajandil avastati selle ravitoime, mistõttu hakati seda kasutama ravimtaimena. Tõelise populaarsuse saavutas artišok 19. sajandi lõpus, kui prantsuse arst ravis selle abil lapse kollatõve.
Tänapäeval on artišokid tõeline delikatess, eriti Lõuna-Euroopas. Eriti itaallased on kuulsad artišokide kasvatamise ja erinevate valmistamisviiside poolest – eriti maitsvad on Sardiinia ja Sitsiilia okkalised artišokid. Artišokid on erineva kuju ja suurusega, kuid neid ühendab see, kui maitsvad ja tervislikud nad on.
Miks on artišokke söömine kasulik?
Eriline maitse on üks asi, kuid eelkõige tasub tähelepanu pöörata artišoki tervislikele omadustele. Poolakad söövad seda köögivilja harva, mis on kahju, sest see sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid, mis toetavad kogu organismi.
Eelkõige sisaldab artišokk tsinariini – antioksüdant ja antibakteriaalne koostisosa. Lisaks sisaldab see köögivili fenoolhappeid, A- ja C-vitamiine, fosforit, naatriumi, kaaliumi ja tsinki. Artišokk on rikas ka kiudainete, polüfenoolide ja flavonoidide poolest.
Mida see konkreetselt tähendab? Tänu nende vitamiinide ja mineraalide sisaldusele sobib artišoki regulaarne tarbimine suurepäraselt ateroskleroosi ennetamiseks ja kolesteroolitaseme alandamiseks. See Lõuna-Euroopas populaarne köögivili on ka kasulik maksale, kuna kaitseb ja taastab maksa rakke, parandab maksa tööd, soodustab sapi tootmist ja selle voolu.
Artšok mõjub hästi seedimisele, omab probiootilist ja prebiootilist toimet ning aitab kaasa kehakaalu alandamisele. Lisaks aitab inuliini sisaldus alandada veresuhkru taset. Veel üks eelis on selle diureetiline toime, mis aitab organismil toksiine välja viia. Artšoki ekstrakt võib omakorda avaldada vähivastast toimet.
Kuidas artšokki koorida?
Kuna see köögivili ei ole Eestis veel väga populaarne, tekib palju küsimusi. Üks murettekitav küsimus on, kuidas artišokki koorida? Kuigi alguses võib see keeruline tunduda, ei ole see tegelikult väga raske.
Alustada tuleb kõige kõvemate lehtede eemaldamisest väljastpoolt. Seejärel tuleb koorida vars, mida saab hiljem kasutada näiteks supi valmistamiseks. Järgmine samm on lõigata õisiku tipust ära 1/3 selle kõrgusest ja rebida järgmised lehed. Artisani südamik on kõige maitsvam osa, välimiste lehtede ülesanne on seda kaitsta – just seetõttu on need ka keedetult kõvad ja söögikõlbmatud.
Artisani köögis
Artisaan on köögis väga mitmekülgne – seda köögivilja saab valmistada paljudel viisidel, nii et võite eksperimenteerida ja otsustada, milline variant teile kõige paremini sobib.
Artisaan maitseb väga hästi marineerituna, praetuna, küpsetatuna, keedetuna või hautatuna. See sobib suurepäraselt tervisliku salati või salatikaaslasena lõunasöögile – köögivilja maitset saab esile tuua, lisades oliiviõli, sidrunimahla, küüslaugu või lemmikmaitsetaimi.
Puhkusehooajal tasub valmistada ka grillitud artišokke, mis sobivad ideaalselt liharoogade juurde.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!