Krõbedad kartulikrõpsud ilma tilgagi fritüürõli – kõlab kompromissina, kuid tegelikult on see täisväärtuslik alternatiiv. Peamine on teada, kuidas panna ahi maksimaalselt tööle.
Saladus peitub kartuli valikus: kõige paremini sobib tärklisekas kartul. See annab just selle kuldpruuni kooriku, mida noortelt kartulitelt on raske saada.
Ka lõikamine on oluline – õhukesed, ühtlased ribad tagavad ühtlase küpsemise. Kui tükid on erineva suurusega, kuivab osa neist ära ja teine jääb tooreks.
Pärast lõikamist tuleb kartulid loputada külmas vees, et eemaldada liigne tärklis. See aitab vältida kleepumist ja muudab pinna kuivemaks.
Seejärel on oluline viilud hoolikalt kuivatada – selleks sobivad kõige paremini paberrätikud. Niiskus pinnal takistab kooriku tekkimist.
Vaja on siiski väikest kogust taimeõli, kuid mitte praadimiseks, vaid katmiseks. Parem on kasutada pintslit, et õli jaotuks ühtlaselt igale tükile.
Ahju temperatuur peab olema kõrge – umbes 220–230 kraadi. See võimaldab kiiresti pinnale kooriku tekitada ja säilitada pehmuse sees.
Pärgamentpaber või silikoonmatt on ideaalne alus, et kartulid ei kleepuks. Metallist katmata pann võib põhja liiga kuumaks kuumutada.
Küpsetamise ajal on oluline kartulid üks kord ümber pöörata, et koorik moodustuks kõikidelt külgedelt. Seda tehakse umbes 15 minutit pärast küpsetamise algust.
Mõned lisavad enne küpsetamist maisitärklist – see muudab kooriku krõbedamaks. Oluline on aga mitte liialdada, muidu tekib jahune maitse.
Valmis kartul on parem kohe serveerida, enne kui see kaotab oma tekstuuri. Jahenedes muutub see pehmeks, eriti kui katta kaanega.
See meetod sobib neile, kes jälgivad oma toitumist, kuid ei ole valmis loobuma oma lemmikmaitsetest. Ahi tuleb ülesandega toime sama hästi kui friteerimismasin, kui järgida kõiki nüansse.