Paljud inimesed ei kujuta hommikusööki ette ilma pehmeks keedetud muna, omleti või rüübata. Kas sa tead, kui palju mune sa nädalas süüa võid? Ja millised neist on kõige tervislikumad? Uuri, kas peaksid oma harjumusi muutma.
Munad on meie toitumise oluline osa. Me oleme harjunud neid valmistama hommikusöögiks või suviseks õhtusöögiks. Kuid kas see on ikka õige? Uurige, millised munad on kõige tervislikumad ja kuidas need mõjutavad kolesterooli.
Millised on munade toiteväärtuslikud omadused?
Munade koostises on nn võrdlusvalk. Üks tükk, mis kaalub 56 g, annab umbes 7 g valku. Munad sisaldavad aminohappeid, mida organism ei suuda ise toota. Nende sobiva ja tervisele soodsa sisalduse tõttu on WHO otsustanud pidada mune eeskujuks aminohappesuhete mõõtmisel teistes toodetes.
Nad on ka suurepärane muude toiteväärtuste allikas. Munad on rikkad A-, E-, D-, K- ja B-rühma vitamiinide poolest. Nad sisaldavad selliseid mineraalaineid nagu fosfor, kaalium, kaltsium, raud, tsink, seleen, magneesium. Lisaks sellele sisaldab munakollane beetakaroteeni ja luteiini, millel on kasulik mõju meie nahale ja silmadele – need kaitsevad UVA- ja UVB-kiirguse eest ning hoiavad ära makulaarse degeneratsiooni.
Iga muna sisaldab umbes viis grammi rasva. See koosneb peamiselt küllastumata rasvhapetest, sealhulgas oomega-3 ja oomega-6. Ainult 0,1 g on kahjulikud küllastunud rasvhapped.
Mitu muna nädalas võite süüa?
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) sõnul võid kartuseta süüa 10 muna nädalas. See tähendab, et keskmiselt võib süüa ühe või kaks muna päevas.
Ka Ameerika organisatsioonid (American Heart Association, American College of Cardiology) ei piira radikaalselt munade tarbimist toidulauas. Seevastu Austraalia Riiklik Südamefond on soovitanud süüa maksimaalselt kuus muna nädalas.
Seevastu teadusajakirjas Jama avaldatud hiljutine uuring ütleb, et inimestel, kes söövad kolm kuni neli muna päevas, võib suureneda südamehaiguste ja varajase surma risk.
Millised munad on kõige tervislikumad?
Munade toiteväärtus sõltub sellest, millega kanu on toidetud. Kevadel on munades kõige rohkem A-vitamiini ja D-vitamiini, sest kanad toituvad siis rohuga. Turul on kergmunad, mis on väiksema rasvasisaldusega ja rikastatud vitamiinide ja oomega-3-rasvhapetega, mis saadakse munakanade spetsiaalse rasvavaba söötmise teel.
Samuti saab üha enam saada vutimune. Nende koor on beež, tumeda laiguga. Need on väärtuslikumad kui kanamunad, kuna nende kollase ja valge värvi suhe on suurem. Samuti sisaldavad nad vähem kolesterooli.
Mõned kõige tervislikumad munad on roheliste jalgadega kanade omad. See on vana Poola kanatõug, mida saab kasvatada ainult välitingimustes. Seetõttu sobivad nad ainult mahepõllumajanduslikuks kasvatamiseks.
Kuidas mõjutavad munad kolesterooli?
Praeguseks ei ole tõestatud, et munadel oleks otsene mõju südame isheemiatõve või insuldi tekkele. Toiduga saadav kolesterool, mida munad sisaldavad, ei mõjuta meie tervist nii palju kui küllastunud ja transrasvad. Seetõttu ei tohiks munade söömine mõjutada halva kolesterooli suurenemist veres.
Inimesed, kellel on probleeme diabeedi, südamehaiguste ja kolesterooliga, ei pea loobuma munadest. Nende puhul tasub piirata munakollase tarbimist. Kollane on rasvasem kui valge. Selle tarbimise piiramisest võib piisata, et hoolitseda oma tervise eest.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.