Munad on sagedane külaline eestlaste laual, kuid selgub, et isegi süütu toiduvalmistamine, võib sisaldada vigu, mis võtavad munadest ära suure osa toitainetest. Seetõttu tasub teada, kui tarbite seda toodet üsna sageli, milliseid samme tuleks vältida, et valgu ja munakollase kasulikkust täielikult nautida.
Muna keetmise kunst. Nipid, kuidas säilitada toiteväärtus koore all
Munad on üks mitmekülgsemaid ja toitvamaid toiduaineid. Pole ime, et eestlased söövad neid kõige sagedamini hommikusöögiks või õhtusöögiks.
Rikkalikult valke, vitamiine ja tervislikke rasvu sisaldav muna on paljude toitude aluseks kogu maailmas. Kõige tervislikumaks peetakse pigem keedetud kui praetud kartulid.
Aga munade valesti keetmine võib mõjutada mitte ainult nende maitset ja tekstuuri, vaid ka nende toiteväärtust. Kuidas küpsetada mune õigesti, et need püsiksid täis toitaineid?
Esiteks, munade keetmise kunst ei alga köögis, vaid…. poes. Seal tuleks valida võimalikult värskeid mune. Siis on neil parem tekstuur ja maitse. Nende värskust saab testida, kastes neid vette – värske muna lamab põhja, vanem aga ujub vertikaalselt või vajub.
Teiseks on palju teooriaid, kuidas muna keeta, kas paned selle kuuma vette, külma vette või äkki kastad seda keevasse vette? Selgub, et kõige parem on munad panna külma vette ja keeta keskmisel kuumusel. Munade äkiline kukutamine keevasse vette võib põhjustada nende kestade pragunemist ja see mõjutab negatiivselt muna toitainete sisaldust.
Samuti on hea mõte mitte keeta neid liiga kaua. Kui soovite kõvaks keedetud mune, piisab 9-12 minutist.
Samuti tuleks meeles pidada, et munad tuleks kohe pärast keetmist panna külma vette, eelistatavalt koos jääga. See peatab keetmisprotsessi, takistab ebameeldiva halli rõnga tekkimist munakollase ümber ja lihtsustab koorimist.
Vead ja nende tagajärjed. Muutke oma harjumusi munade keetmisel ja te ei kahetse seda.
Mida peaksite siis munade keetmisel vältima? Esiteks, mitte keeta neid liiga kaua. See näiliselt süütu viga toob kaasa osade toitainete kadumise ja rohelise-halli rõnga tekkimise munakollase ümber, mis viitab raua ja väävli liigsele oksüdeerumisele.
Samuti liiga kõrgel kuumusel keetmine. Mõnikord tahame küpsetamisprotsessi kiirendada ja suurendada pliidi võimsust. Kahjuks võib see kaasa tuua kooride lõhenemise ja munavalgete lekkimise vette.
Samuti võivad munad praguneda, kui nad puutuvad kokku järsu temperatuurimuutusega, seega on hea mõte neid enne küpsetamist ettevaatlikult laiemast otsast torgata.
Samuti on oluline arvestada, et isegi kui teete munade keetmise protsessi õigesti, tekib ikkagi mõningane koostisosade kadu. See puudutab peamiselt B1-vitamiini ehk tiamiini. See on kõrge temperatuuri suhtes tundlik, kuid kaotus on väike.
Sama kehtib ka luteiini ja zeaksantiini kohta. Need ühendid lagunevad osaliselt, kuid keetmine ei kõrvalda neid täielikult. Kui järgida munade õige küpsetamise reegleid, on nende komponentide kadu minimaalne.
Vaatamata nendele kadudele on keedetud munad siiski suurepärane valguallikas, A-, D-, E- ja B12-vitamiinide ning mineraalainete, näiteks raua, fosfori ja seleeni allikas.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.