Lätis teeb sissemakseid sellesse tasemesse ainult tööandja, samas kui Leedus lisab riik protsendi keskmisest palgast. Uuringu kohaselt kogub 54% Eesti elanikest vanaduspensioni teises pensionitasemes, mis on Balti riikide seas kõige tagasihoidlikum näitaja. Luminori pensionifondide juht Vahur Madisson analüüsib teise pensionitaseme eripärasid Balti riikides.
Norstati poolt Luminori tellimusel läbi viidud uuringu andmetel kogub 54% Eesti elanikest vanaduspensioni teise astme kaudu, Leedus teeb seda 55% ja Lätis on teise astmega liitunud koguni 77% vastanutest.
„Suur osa inimestest, kes koguvad raha teise pensionitaseme jaoks Lätis, on tingitud asjaolust, et see on kohustuslik kõigile, kes on sündinud pärast 1971. aastat. 1951. kuni 1971. aasta vahel sündinud inimesed võivad samuti soovi korral liituda. Leedus on teise pensionitaseme liitumine alates 2019. aastast automaatne kõigile töötavatele kodanikele. Eestis on teise pensionitaseme liitumine kohustuslik alates 2021. aastast, alates 18-aastasest vanusest. Ülejäänud, kes on sündinud enne 1983. aastat ja varem liitunud, võivad liituda vabatahtlikult,” ütles Madisson.
Lätis teeb pensionitaseme sissemakseid ainult tööandja, Leedus lisab riik protsendi keskmisest palgast.
Ta märkis, et Lätis lasub kohustus teha sissemakseid teise astmesse tööandjal, kes peab maksma 6% töötaja brutopalgast teise astmesse. Leedus maksab töötaja 3% oma palgast ja riik lisab 1,5% Leedu keskmisest brutopalgast. Eestis võib alates käesolevast aastast baasmaksumäära 2% brutopalgast vabatahtlikult suurendada 4% või 6%ni, millele riik lisab endiselt võrdväärse summa – 4% sotsiaalmaksust. Seega võib kogusumma ulatuda 10%ni brutopalgast.
„Kui Eestis muutis 2021. aastal jõustunud pensionireform kogu süsteemi vabatahtlikuks, mis tähendab, et sissemaksjad võivad raha ka teisest astmest välja võtta, siis teistes Balti riikides sellist võimalust veel ei ole – Leedus võib kogumise teatud tingimustel lõpetada, kuid raha saab kätte alles pensioniea saabumisel. Lisaks ei ole teiste Balti riikide elanikel võimalust ise oma pensionivahendeid pensionikonto kaudu investeerida – nad saavad ainult valida fondid, kuhu nende raha kogutakse,” selgitas Madisson.
Luminori pensionifondide haldur märkis, et kokkuvõttes võib öelda, et kui Eestis on pensionikogumine oluliselt paindlikum võrreldes Lätiga, siis Leedu süsteem on Balti naabrite hübriidlahendus oma eripäradega – see ei anna sellist otsustusvabadust nagu meil, kuid samas ei ole see nii range kui Lätis.
„Ilmselt on pensionisüsteemi paindlikkus seotud ka nende inimeste osakaaluga, kes üldse pensioniks ei kogugi. Uuringu kohaselt on neid Eestis 22%, Leedus 16% ja Lätis vaid 10%,” ütles ta.Uuring viidi läbi juunis Luminori tellimusel uurimisettevõtte Norstat poolt. Selles osales 1000 vastajat vanuses 18–74 aastat igast Balti riigist.