See on mahe maitsega ja kofeiinivaba, mistõttu on see võitnud tunnustuse nende seas, kes soovivad nautida sügavat aroomi ilma espressole omase ergutava mõjuta. Viljakohv saab oma essentsi röstitud teraviljast. See pakub mitte ainult naudingut maitsemeelele, vaid ka tervisele kasulikke omadusi – alates seedimise toetamisest kuni hammaste kaitse ja emaille kaitse.
Uurime teraviljakohvi koostist, vaatame, millised on selle joomise eelised ja mitu tassi päevas võib pidada tervislikuks koguseks.
Millistest viljadest valmistatakse teraviljakohvi?
Kuigi viljakohv on nimetatud „kohviks“, ei sisalda see kohviube ega kofeiini. Selle aluseks on röstitud ja peeneks jahvatatud teraviljad, mis annavad joogile sügava, aromaatse maitse. Kõige sagedamini kasutatakse odra, nisu ja rukist, kuna röstitud teraviljad arendavad rikkaliku pähklise maitseprofiili, mis meenutab traditsioonilist kohvi. Mõnes retseptis kasutatakse ka kaera või spelta, mis lisavad mahedamaid, mõnikord kergelt magusaid noote. Teraviljakohvi eristavaks koostisosaks on sikkori juur, mis röstituna annab joogile iseloomuliku mõrkja ja magusa järelmaitse, mis meenutab karamelli.
Teraviljakohvi tootmine algab teravilja valikuga, mis puhastatakse hoolikalt ja röstitakse seejärel temperatuuril umbes 200–250 °C. Röstimine vabastab aroomi ja maitse eest vastutavad keemilised ühendid – peamiselt suhkrud ja orgaanilised happed, mis karamelliseeruvad. Mõned tootjad lisavad maitse rikastamiseks melassi, suhkrupeedi või isegi röstitud pähkli- või viigiekstrakti, et saavutada mitmekesisem maitseprofiil – alates mahedast ja magusast kuni intensiivse ja mõrkja maitseni. Sellised lisandid on eriti populaarsed kaasaegsetes teraviljakohvi variantides, mis vastavad kasvavale nõudlusele funktsionaalsete ja kofeiinivabade jookide järele.
Teraviljakohv on oma juured rasketes ajaloolistes aegades, kui juurdepääs tõelisele kohvile oli piiratud. Poolas sai see populaarseks Nõukogude Liidu ajal, kui see oli laialdaselt kättesaadav odavama kohvi asendajana. Huvitaval kombel propageeriti teraviljakohvi mõnes riigis, näiteks Saksamaal, juba 19. sajandil tervisliku eluviisi pooldajate poolt.
Mis juhtub organismiga, kui joote teraviljakohvi kuu aega?
See delikaatne jook eristub madala kalorsusega ja kiudainete sisaldusega, mis soodustab soolestiku harmoonilist tööd ja võib leevendada näljatunnet. 4 g portsjon sisaldab vaid 15 kcal ja 1 g kiudaineid, mis teeb teraviljakohvist kerge alternatiivi klassikalisele mustale kohvile. Selle koostisest leiame mineraalaineid – fosforit, kaaliumi, tsinki, rauda – ning B-vitamiine, kuigi nende sisaldus valmis joogis on mõõdukas.
Teadusuuringud heidavad valgust teraviljakohvi bioaktiivsetele ühenditele, s.o polüfenoolidele ja melanoidiinidele, millel on antioksüdantne toime. Parmast ülikooli teadlaste rühm näitas oma publikatsioonis „Cereal grain-based functional beverages: From cereal grain bioactives to products“, et röstitud odrast pärit melanoidiinid seovad metalle ja leevendavad põletikke seedetraktis. Seega võib teraviljakohvi regulaarne tarbimine kuu jooksul parandada seedimist, stabiliseerida veresuhkru taset ja toetada soole mikrofloora, peamiselt tänu sigurist pärit inuliinile.
Siiski tuleb olla ettevaatlik, omistades jookile imelisi omadusi. Teraviljatoodetest rikas toitumine võib toetada kognitiivseid funktsioone, nagu viitab analüüs „Risk Estimates of Dementia and Alzheimer’s Disease among Different Whole Grain Food Consumption Categories“ (Journal of Alzheimer’s Disease, 2023). Siiski puuduvad üheselt mõistetavad tõendid, et teraviljakohv parandaks otseselt aju funktsioone.
Viljakohv võib siiski olla suu tervise ootamatu liitlane. 2007. aastal Verona ülikooli teadlaste läbi viidud uuringud näitasid, et röstitud odra ekstrakt vähendab Streptococcus mutans’i bakterite kinnitumist hüdroksüapatiidile, mis on hambakatte oluline koostisosa. Sama uurimisrühma 2010. aasta uuring kinnitas, et melanoidiinid pärsivad bakteriaalse biofilmi teket, vähendades seeläbi kaariese riski.
Kas viljakohv ergutab?
Hoolimata sellest, et viljakohv ei sisalda kofeiini, võib see meid õrnalt ergutada. Selle klassikalist espressot meenutav aroom äratab meeldivaid assotsiatsioone ja mõjub meeleolule positiivselt – see efekt on tingitud lõhna psühholoogilisest mõjust.
Lisaks toetab sigurijuurest saadav inuliin soolestiku mikrofloorat, mis reguleerib soolestiku ja aju vahelise telje kaudu meeleolu ja energiat. 2021. aastal ajakirjas Food & Function avaldatud uuring näitas, et inuliin leevendab neuropsühhiaatrilisi sümptomeid hiirtel, mis viitab selle potentsiaalsele mõjule ka inimeste kognitiivsetele funktsioonidele.
Erinevalt traditsioonilisest kohvist ei põhjusta teraviljajook vererõhu hüppeid ega häiri und, mistõttu võib see olla ideaalne valik kofeiinile tundlikele inimestele. Selle õrn toime tuleneb soolestiku funktsiooni parandamise ja meeleolu õrnast tõstmisest.
Millal on parim aeg teraviljakohvi juua ja kui palju päevas?
Teraviljakohv maitseb hästi igal ajal – alates hommikust tassist, mis äratab meeled õrnalt, kuni pärastlõunaseni, mis aitab seedimist pärast rikkalikku einet. Kiudained ja bioaktiivsed ühendid stimuleerivad pankrease ensüümide eritumist, hõlbustades rasvaste toitude ainevahetust. Eksperdid soovitavad 2–3 tassi päevas (200–300 ml igaüks). Sel juhul tagame oma organismile optimaalse kiudainete ja antioksüdantide koguse, minimeerides akrüülamiidi tarbimise – aine, mis tekib röstitamisel.
Professor Hanna Mojska riiklikust toitumise hariduskeskusest läbi viidud uuring näitas, et teraviljakohv sisaldab keskmiselt 818 μg akrüülamiidi kilogrammi toote kohta. 5 g pulbri kohta tassis annab see umbes 4,09 μg akrüülamiidi portsjoni kohta ja 3 tassi puhul 12,27 μg päevas. See on ohutu kogus akrüülamiidi hinnangulise tarbimise kontekstis (28–133 μg 70 kg kaaluvale inimesele) vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/2158 suunistele.
Millal ei tohiks viljakohvi juua?
Viljakohv on küll mahe, kuid ei sobi kõigile. Tsöliaakia või gluteeni talumatusega inimesed peaksid valima nisu ja rukist mittesisaldavaid tooteid, kuid need on kahjuks viljakohvi koostises. Neeruhaiguste korral on fosfori sisalduse tõttu soovitatav tarbimist piirata, kuigi selle kontsentratsioon joogis on madal. Rasedad ja imetavad naised võivad juua 1–2 tassi päevas, et mitte koormata seedetrakti.
Isikud, kellel on ärritunud soole sündroom (IBS), peaksid jälgima oma organismi reaktsioone, kuna sigurist saadav inuliin võib põhjustada kõhupuhitust. Kahtluse korral võtke ühendust toitumisspetsialistiga, et kohandada tarbimist individuaalsete vajadustega.
Allikad (PubMed):
- A. Papetti, „Effect of barley coffee on the adhesive properties of oral streptococci“, Journal of Clinical Periodontology, 2007.
- M. Stauder, „Inhibitory activity by barley coffee components towards Streptococcus mutans biofilm“, Current Microbiology, 2010.
- L. Guo, „Inulin ameliorates schizophrenia via modulation of the gut microbiota and anti-inflammation in mice“ Food & Function, 2021.
- H. Mojska, „Studies of acrylamide level in coffee and coffee substitutes“, 2013.