Eesti järvedes leidub kalu, mille toiteväärtust ei saa ülehinnata. Selle õrn ja lahja liha mitte ainult ei tugevda organismi võitluses aneemia vastu, vaid säilitab ka liigeste ja luude tervist.
Selgitame, miks peaks haugi järele haarama ja kuidas selle omadusi maksimaalselt ära kasutada.
Miks sa peaksid kala sööma.
Vaatamata juurdepääsule ulatuslikule kalandustaristule on kalatarbimine Eestis endiselt madal.
Selline toitumisharjumus toob kaasa küllastunud rasvhapete ülekülluse ja pika ahelaga oomega-3-rasvhapete (EPA ja DHA) puuduse, mis mängivad võtmerolli tsivilisatsioonihaiguste ennetamisel ja närvisüsteemi nõuetekohases toimimises. Kala vähesus igapäevases toitumises toob kaasa hüperkolesteroleemia, B12-vitamiini puudusega seotud aneemia ja liigeseprobleemid, nagu valu või vähenenud liikuvus.
Eriti kasulik on organismile kahe kuni kolme portsjoni kala lisamine nädalas . Nende liha regulaarne tarbimine toetab südame tööd ja aitab parandada veresoonte elastsust. Kala tugevdab tänu kergesti imenduva D-vitamiini ja küllastumata rasvhapete sisaldusele immuunsust, parandab luude mineraliseerumist ja mõjub tervisele positiivselt.
Eriti väärtuslikud on järvekalad, nagu haug, mis sisaldavad võrreldes oma mereliste kolleegidega vähe raskemetalle, mistõttu on need turvaline ja tervislik valik tavaliseks menüüartikliks.
Haug on Eesti järvede kõige tervislikum kala
Meie röövkaladest paistab haug (Esox lucius) silma oma muljetavaldava suuruse poolest. Täiskasvanud kalad võivad ulatuda 1,5 meetri pikkuseks ja kaaluda üle 10 kilogrammi, kuigi kauplustes leiab enamasti 2 kuni 4 kilogrammi kaaluvaid isendeid. Tema iseloomulik kehaehitus – piklik, sihvakas keha, lapik pea ja lai, pardilaadne nina, mis on varustatud mitmesaja terava hambaga – annab märku tema kiskjalikust eluviisist.
Haug ei jaga mitte ainult väikseid kalu, vaid ründab mõnikord ka väikesi veelinde või väikseid imetajad. Kaitseaeg on 1. jaanuarist kuni 10. aprillini, mis on seotud kudemisega, ning parimad tingimused kalapüügiks on suvel, kui kala toitub intensiivselt. Haugi esinemine üle Eesti järvedes – Peipsi, Võrtsjärv, Emajõgi jt – on ühtlasi hea veekvaliteedi näitaja – see liik vajab puhtaid, hästi hapnikuvaesed veekogusid, kus on rikkalik veealune taimestik.
Selle kala liha on heleda värvusega, tiheda konsistentsiga ja lahja – 100 grammi sisaldab vaid 86 kcal ja vähem kui grammi rasva, kõrge valgusisaldusega (18 grammi). Vanasti hinnati haugi kergelt magusat ja erakordselt õrna maitset: seda kala serveeriti želees, täidisena või hautatuna. Tänu madalale glükeemilisele indeksile, süsivesikute vähesusele ja kõrgele seeditavale valgusisaldusele sobib haug suurepäraselt neile, kes hoolivad tervislikust kehakaalust ja järgivad kaloripiirangutega dieeti.
Haugi kasulikud omadused
Haugiliha on ebatavaliselt kõrge B12-vitamiini sisaldusega – 100 grammi sisaldab kuni 150 protsenti päevasest vajadusest, mis teeb sellest suurepärase toidulisandi megaloblastilise aneemia raviks ja eakate mäluhäirete ennetamiseks.
Sama oluline on fosforisisaldus – umbes 437 mg 100 grammi kohta -, mis toetab oluliselt luude mineraliseerumist, vähendab osteoporoosi riski ja võib vähendada vajadust farmakoloogilise ravi järele liigesevalu korral osteoartriidi korral. Lisaks sellele sisaldab haug 100 grammi kohta umbes 25 mcg seleeni, mis mängib võtmerolli rakkude kaitsmisel oksüdatiivse stressi eest ja vähendab kilpnäärme haiguste riski.
Võrreldes teiste kalaliikidega iseloomustab haugi ka kahjulike transrasvhapete puudumine ja väikeste, kuid väärtuslike koguste pika ahelaga oomega-3-rasvhapete – EPA ja DHA – olemasolu. Selle tulemusena toetab selle regulaarne tarbimine südame-veresoonkonna süsteemi. Lisaks sisaldab selle kala liha B5-vitamiini, mis mängib olulist rolli kortisoolitaseme reguleerimisel, mõjutades positiivselt organismi reaktsiooni stressile. Märkimist väärib ka kõrge magneesiumisisaldus – 60 mg 100 grammi kohta -, mis on hädavajalik lihas- ja närvisüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks.
Kuidas süüa haugi?
Haugi valmistamine nõuab mõningaid oskusi, peamiselt paljude väikeste luude tõttu, eriti seljaosas. Üks tõhus lahendus on „Z“ fileerimismeetod, mille puhul eemaldatakse luud, säilitades samas võimalikult palju liha, või kala täidiseks täitmine, mis teeb selle söömise lastele ja eakatele inimestele veelgi lihtsamaks.
Kuna haugi maitse on loomu poolest väga õrn, tuleks maitseaineid hoida minimaalselt – ainult soola, valget pipart ja veidi sidrunimahla. Optimaalne toiduvalmistamismeetod on lühike küpsetamine: aurutamine või küpsetamine ahjus 180 °C juures umbes 15 minutit, mis säilitab liha mahlakuse ja kaitseb tundlikke rasvhappeid hävimise eest. Traditsioonilises piirkondlikus köögis küpsetatakse haugi tavaliselt tervelt, soolases koorikus ja värskete ürtidega, kuid Varmias serveeritakse seda sageli valges veinis ja tilliga hautatuna, mis rõhutab liha maitseküllastust.
Siiski serveeritakse haugi üha sagedamini ka moodsates variantides, näiteks kalaburgerid, mis on valmistatud fileest, munast ja värskest petersellist, grillitud ilma riivsaiata, mis vähendab roa rasva- ja kalorisisaldust. Samas ei kaota oma populaarsust ka traditsiooniline vanapoola köök, kus haugi täidetakse ja serveeritakse külmalt želees – see roog sisaldab looduslikku želatiini, mis toetab liigeste tervist ja parandab sidekoe elastsust. Suvel sobivad haugifileed suurepäraselt grillimiseks, eriti kui neid kombineerida noorte köögiviljadega; kala kõva liha hoiab hästi oma kuju ja ei lagune kuumuse mõjul laiali. Värsket haugi saab ka ohutult külmutada -18 °C juures ja isegi pärast mitme kuu pikkust säilitamist säilitab ta enamiku oma väärtuslikest toitainetest, sealhulgas suure B12-vitamiini sisalduse.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!