Kas olete tuttav piinava võitlusega kleepunud koorikuga? Lihtsaid teaduslikke põhimõtteid järgides võite selle pettumuse igaveseks unustada.
Saladus peitub õige toote valikus ja temperatuuri kontrollis. Munade vanus on edu saavutamiseks otsustava tähtsusega.
Ärge kasutage võimalikult värskeid mune. Ideaalseks peetakse mune, mis on seisnud nädal või veidi kauem. Võtke need eelnevalt vähemalt 15–20 minutit enne keetmist külmikust välja.
Soojendamine toatemperatuurini on kohustuslik. See hoiab ära koore pragunemise kokkupuutel keeva veega. Järsk temperatuurimuutus on terviklikkuse peamine vaenlane.
Pange toode ainult juba keevasse vette. Keetmise alustamine külmas vedelikus on levinud viga. Kiire kuumenemine soodustab valgu eraldumist koore sisese seinast.
Lisage keevasse vette üks lihtne koostisosa. Söögisooda (teelusikatäis potti) toimib leelise moodi. See muudab vee omadusi veidi, aidates valgul membraanist eemalduda.
Sooda asemel võib võtta supilusikatäie äädikat. See happe toimib kooriku mineraalainetega. Tulemuseks muutub koorik veidi pehmemaks.
Kriitiline etapp algab kohe pärast valmimist. Asetage keedetud munad kohe jäävettesse. Kasutage jääkuubikuid maksimaalse jahutamise saavutamiseks.
Miks on vaja sellist temperatuurikõikumist? Valgud kahanevad kiiremini kui kõva koorik. Nende vahele tekib mikroskoopiline vahe. See vahe on võti kerge koorimise juurde.
Isegi ideaalselt valmistatud toode võib ebaõige puhastamisega rikkuda. Alustage kerge koputamisega tuimaga otsaga kõva pinna vastu. Selle all on loomulik õhupadi.
Seejärel veerake muna ettevaatlikult peopesa all, tekitades väikeste pragude võrgustiku. Alustage koore eemaldamist just tuimast otsast. Haakige kinni koorealune kile – see on lähtepunkt.
Puhastamine on mugav teha väikese jaheda veejoa all. Vedelik tungib loomulikul teel koore alla. See aitab koort õrnast valgest munavalgest pingutamata eraldada.