Tatrahelbed on oma ustavate fännide seas väga populaarsed – need on toitvad, tervislikud ja iseloomuga. Aga kes on vähemalt korra kokku puutunud ülekeedetud, klompideks muutunud „pudruga“, teab, et neid pole kerge õigesti keeta. Õnneks on selleks mõned nipid.
Sõltumata sellest, kas valite intensiivse maitsega röstitud või mahedama maitsega röstitud mitte, on võti proportsioonides, õiges tehnikas ja mõnes lihtsas nipis. Õppige, kuidas keeta tatrahelbeid, et need oleksid puhtad ja seega ideaalsed konsistentsilt.
Röstitud ja röstitud mitte tatrahelbed – omadused
Mõlemad versioonid tatrahelbed on valmistatud samadest teradest, kuid erinevad maitse, aroomi ja toiteväärtuse poolest. Röstitud helbed on röstitud terad, mis annab neile iseloomuliku pähklise maitse ja tumedama värvi. Need on maitsvamad, kuid kuumtöötlemise käigus kaotavad osa toitainetest.
Röstitud putru, st looduslik putru, on mahedama maitse ja heledama värvusega. Kuna see ei ole röstitud, säilitab see rohkem väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid ning on keetmisel pehmema struktuuriga. Mõlemad versioonid on suurepärane taimse valgu, kiudainete ja rutiini – veresooni toetava antioksüdandi – allikas.
Kas tatrahelbed tuleb enne keetmist leotada?
Alustame väga olulise küsimuse vastamisest. Kas tatrahelbed tuleb enne keetmist leotada? Tatrahelbed ei ole vaja leotada, kuid see võib parandada nende struktuuri ja muuta need kergemini seeditavaks.
Mõne tunni (või öö) leotamine muudab kaera kiiremini keedetavaks, kergemini seeditavaks ja kohevamaks. Eriti tasub seda teha röstitud kaera puhul, mis on kõvem ja kauem keeb.
Kui leotamiseks pole aega, võib putru külma veega loputada või keeva veega üle valada – see eemaldab võimaliku kibeduse ja aitab saavutada parema konsistentsi pärast keetmist.
Kuidas keeta tatraputru, et see oleks puhas?
Puhtuse saladus peitub proportsioonides, õiges keetmistehnikas ja kannatlikkuses. Siin on samm-sammult juhend:
- Vali õiged proportsioonid – ideaalne vee kogus on 2:1 (kaks klaasi vett ühe klaasi putru kohta).
- Loputa putru – loputa seda sõelal külma vee all või leota keeva veega, et eemaldada liigne tärklis.
- Keeda vesi – soovitavalt koos näputäie soola ja lusikatäie võiga või oliiviõliga (see aitab saavutada puhtama konsistentsi).
- Lisa putru keevasse vette – vala see õrnalt sisse, pärast keemist ära sega.
- Keeda madalal tulel – kata pott kaane ja keeda minimaalse tulel 12–15 minutit, kuni putru on kogu vesi imenud.
- Ära sega – see on pehmuse saladus. Segamine vabastab tärklise, mis muudab putru kleepuvaks.
- Lase sel puhata – pärast keetmist võta pott tulelt, jäta kaane all 5–10 minutiks. Võid poti rätikuga kinni katta, et putru „tõuseks“.
- Hõõru kahvliga lahti – lõpuks sega putru kahvliga õrnalt, et saada lahtine konsistents.
Nüüd tead, kuidas keeta putru, et see oleks lahtine. Niimoodi valmistatud putru sobib ideaalselt lisandiks lõunasöögile, salatitesse või täidiseks.
Röstitud ja röstitamata putru keetmine – mida veel meeles pidada?
Kuigi põhilised keetmise põhimõtted on sarnased, on röstitud ja röstitamata putru oma spetsiifilised „vajadused“. Röstitud putru keeb veidi kiiremini ja imab vett kergemini, seetõttu tasub jälgida, et see üle ei keeks. Kui soovid esile tuua selle pähklise maitse, võid enne keetmist seda kuival pannil kergelt röstitada.
Röstitud putru tuleb aga veidi kauem keeta ja see reageerib paremini eelnevale leotamisele. Mõlemal juhul on oluline vältida sagedast segamist ja jätta putru pärast keetmist kaanega kaetuks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!