Me hindame seda juustu peamiselt selle maitse pärast ja alahindame selle terviseomadusi. Mõõdukalt tarvitatuna võib see mõjuda hästi südamele või kaitsta luid. Peale selle parandab see meeleolu ja stimuleerib õnneretseptoreid. Seda tasub süüa, kuid mitte igaüks ei saa seda süüa.
Kust pärineb camembert?
Camembert on üks kuulsamaid hallitusjuustu maailmas. Ta on pärit otse Prantsusmaalt ja mõned allikad väidavad, et seda valmistati esmakordselt 18. sajandil. Väidetavalt valmistas seda hõrgutist Marie Harel, kes elas koos oma talupidaja abikaasaga Normandia külas Cambembert’is. Ta kasutas selle valmistamiseks ühe Brie’st pärit preestri sõbra nõuandeid.
Seitsekümmend aastat hiljem oli juustust saanud Napoleon III palees armastatud delikatess. Suuremas mahus hakati juustu tootma aga 19. sajandi lõpus. See oli siis, kui tekkisid uued võimalused pikamaavedudeks. See tegi camembert’i kuulsaks kogu maailmas.
Mis vahe on camembert’l ja brie’l?
Esmapilgul on camembert ja brie väga sarnased juustud. Nende valmistamine ja retsept on sarnane ning neid serveeritakse peaaegu samamoodi. Siiski on erinevusi maitse, välimuse ja aroomi poolest.
Esimene erinevus brie ja camemberti vahel on nähtav palja silmaga. Esimest müüakse rattaga lõigatud kujul, samal ajal kui Camemberti müüakse tervelt. See tuleneb sellest, et brie’d valmistatakse suuremate, tavaliselt umbes 36 cm läbimõõduga ratastena.
Nende kahe juustu valmistamiseks kasutatakse erinevaid bakteritüvesid ja erinevat rasva kogust. Brie on rasvasem, mis muudab selle maitse intensiivsemaks kui camembert. Camembert on seevastu pehmem ja õrnem. Ka küpsemise pikkus on oluline. Brie juustu valmimine võtab kauem aega, umbes 4-6 nädalat, samas kui Camembert vajab 3-4 nädalat.
Millised omadused on camembert’il?
Camembert on kaltsiumi ja B-vitamiinide rikas toode . Lisaks sisaldab see sinihallitusjuust probiootilisi ühendeid, trüptofaani ehk kõrget valgusisaldust. See tähendab, et see suupiste võib inimkehale mingil moel positiivselt mõjuda.
Camembert võib tänu oma hallituse sisaldusele avaldada ennetavat mõju südame- ja veresoonkonnahaigustele. See sisaldab arvukalt ühendeid, mis tõendatult pärsivad kolesterooli sünteesi. Nii võib mõõdukalt söödud juust vähendada selle kontsentratsiooni veres, omades ateroskleroosivastast mõju ja kaitstes südant.
Camembert’iga pakutav valk tagab lihaste nõuetekohase toimimise. See taastab neid pärast vigastusi, suurt füüsilist pingutust. Koostisosa tugevdab immuunsüsteemi, sealhulgas hoolitseb soolestiku immuunsuse eest. Camemberti söömine annab prebiootilise efekti, stimuleerides looduslike soolebakterite kasvu.
Camemberti regulaarne söömine piiratud kogustes toetab ka luustikku. Juustu koostises on kaltsiumi ja fosforit, mis võivad vähendada osteoporoosi tekkimise riski. See suurendab luumassi tihedust ning suurendab selle vastupidavust kahjustustele ja luumurdudele. Samal ajal kaitseb ja tugevdab see hambaid.
Paljud inimesed ei tea, kuid camemberti söömisel on meeleolu parandavad omadused. Muuhulgas vastutab selle eest trüptofaan, mis on serotoniini eelkäijaks olev aminohape. Veelgi enam, selle söömisel toodab keha kaseomorfiine, opioidse toimega peptiide. See võib mõjutada aju tasustamissüsteemi ja tekitada naudingutunnet.
Kes peaks camemberti söömist piirama?
Kuigi camembert on tervislik, ei sobi see kõigile. Eriti ettevaatlikud peaksid selle suhtes olema hüpertensiooni all kannatavad inimesed, sest see sisaldab palju naatriumi. Samuti ei tohiks seda suures koguses süüa kõrge kolesteroolitasemega patsiendid. See sinihallitusjuust sisaldab palju rasva, mis võib negatiivselt mõjutada lipiidiprofiili.
Camembert’i juustu ei tohi süüa rasedad naised. Toode on valmistatud pastöriseerimata piimast, mis on rasedatele keelatud. Selle tarbimine võib põhjustada infektsiooni bakteriga Listeria monocytogenes, mis põhjustab raseduse katkemist, enneaegseid sünnitusi.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.