Neid küpsetatakse igas kodus, kuid harva saadakse täiuslik tulemus. Kodused kotletid – lihtne roog, mis on aastakümneid päästnud näljast ja igavast menüüst.
Tänapäeval tehakse neid teisiti: ilma leivata, kuid sama sooviga – saavutada õhulisus ja mahlakus.
Selgub, et kõik otsustavad proportsioonid ja üks unustatud koostisosa, mis muudab isegi tagasihoidliku hakkliha õrnaks imeks.
Paksuse saladus peitub sibulas. 65% hakklihast peaks olema 35% keeratud sibulat – tasakaal, mis ei jäta kotletile võimalust kuivaks muutuda.
Kui soovite liha säästa, lisage peenelt riivitud toorest kartulit: see säilitab niiskuse ja annab kerge tekstuuri.
Teine trikk on mitte riivida osa sibulast, vaid peenestada see peeneks ja praadida võis, kuni see karamelliseerub pehmeks.
See samm lisab maitsele ja lõhnale sügavust, mida on raske unustada.
Oluline on mitte küpsetada kotlette pannil üle. Kuldne koorik ja mahlakas keskosa saavutatakse keskmise kuumuse ja täpse ajastuse abil.
Serveeri neid mis tahes lisandiga: tatrast kuni köögiviljapraadini.
Isegi pärast tund aega kestvat küpsetamist jäävad need pehmeks ja sobivad järgmisel päeval ideaalseks võileivatäidiseks.
See meetod ei nõua keerulist manipuleerimist ega kalleid tooteid. See tuletab teile meelde, et kulinaarne maagia on sageli peidetud detailidesse.
Proovige seda – ja kodustest kotlettidest saab roog, mille pärast pere lauda tormab.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.