Miks on mõnes peres tatar pehme ja aromaatne, teistes aga kleepuv ja vedel?
Kõik sõltub eeltöötlusest.
Enne keetmist tuleb tatra mitte lihtsalt loputada, vaid kuivatada kuival pannil 3–4 minutit. See avab terade poorid, eemaldab üleliigse niiskuse ja annab pähklise maitse.
Aga see pole veel kõik. Vee ja teravilja suhe peab olema 1:1,5, mitte 1:2, nagu pakendil kirjas.
Vala tatar keevasse soolaga maitsestatud vette, vähenda kuumust miinimumini ja kata pott kaanega.
Ärge kunagi segage teravilja keetmise ajal – see hävitab struktuuri ja vabastab tärklise, mis muudab roa pudruks.
12 minuti pärast võtke pott tulelt, mässige rätikusse ja jätke 20 minutiks seisma. Aur jõuab igasse terakesse, muutes selle kohevaks.
Kui hirs on ikkagi kuiv, lisage vette teelusikatäis sulatatud võid – see ümbritseb terad, takistades neil kokku kleepumast.
Veel üks viga on vale nõude kasutamine. Õhukese põhjaga potid kuumenevad alt liiga palju, mistõttu alumine kiht kõrvetab ja ülemine jääb tooreks. Valige malmist või paksupõhjaline keraamiline nõu.
Ideaalse tatra saamiseks on oluline arvestada ka toote liiki. Suure teraga (nt „jadritsa“) säilitab kuju, väikese teraga („prodel“) aga keeb laiali.
Kui terad on mõrud, valage need ööseks üle veega, millele on lisatud lusikatäis õunasiidrit – see neutraliseerib hapuks läinud õlid.
Ärge kunagi keetke tatra ette – 4 tunni pärast kaotab see oma maitse ja muutub kummiseks. Keetke täpselt nii palju, kui ühe korraga ära sööte.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!