Sa juba kahetsed lisaportsjonit spagetti, aga kui keegi mainib magustoitu, oled äkki valmis veel üheks ringiks. „Magustoidumagu“ – justkui lisamagu, mis ilmub maagiliselt, kui sul on vaja süüa magusat, isegi kui sa oled praktiliselt lõhki – on hämmastav, kuigi fantaasiarikas idee.
Kuigi on ilmselge, et me ei ole võimelised siseorganeid kapriisiga kaduma ja uuesti ilmuma panema, on tegelikult olemas mitu teaduspõhist teooriat, mis võiksid seda nähtust loogiliselt seletada, kirjutab coach.nine.com.au.
Söömine naudingu, mitte ellujäämise eesmärgil
Endokriinseaduse 2012. aasta uuringus leiti, et söögiisu hormoon greliin, nn näljahormoon, mis paneb inimesi ülesööma, võib olla vastutav meie võime eest süüa maiustusi isegi siis, kui oleme täis. Loomkatses võrdlesid teadlased ghreliini retseptori geenita rottide söömisharjumusi rottidega, kellel see geen puudus. Tulemused näitasid, et närilised, kellel oli näljahormooni aktiveeriv geen, andsid suurema tõenäosusega järele, kui neile pakuti „preemiaga seotud“ maiustust – küpsisetainast.
„Koos üha enam istuva eluviisiga võib preemiaga seotud toidu liigne tarbimine olla osaliselt vastutav praeguse rasvumisepideemia eest,“ ütles uuringu juhtivteadur Veronique St-Onge, Kanada Ottawas asuva Carletoni ülikooli doktorant.
Magusad toidud trikitavad kõhtu, et teha rohkem ruumi
Teine intrigeeriv teooria, mis esitati ajakirjas Journal of the Norwegian Medical Association avaldatud uuringus, on see, et suhkrustatud toitudes sisalduv glükoosisuhkur stimuleerib mao lõõgastumisrefleksi, mis sisuliselt laiendab mao limaskesta.
„Lõõgastumisrefleksi näib vallandavat kolm tegurit,“ ütles uuringu juhtivuurija dr Arnold Berstad, Lovisenberg Deaconess Hospitali kliiniliste teaduste osakonna professor, Science Nordicile.
Esiteks võivad mõjutatud olla meie meeled – nägemine, haistmine ja maitsmine -, mis võib seletada, miks „täiskõhutunne“ näib magustoidu mainimisel veidi hajuvat. Lisaks aktiveerib seda protsessi toidu surve vastu mao limaskesta. Lõpuks võib mao seina lihaste lõõgastumisele kaasa aidata ka toidu koostisosade „maitsmine“ kaksteistsõrmiksooles, mis on peensoole esimene lõik.
Toidu mitmekesisus paneb meid üle sööma
Üks põhjus, miks me võime jätkata toidu täis toppimist ka pärast seda, kui oleme hästi rahul, on nn sensoorne spetsiifiline küllastumine (Sensory Specific Satiety, SSS).
Selle mõte seisneb selles, et keha võib tunda end täis, kui olete ühte tüüpi toitu piisavalt söönud, kuid võite siiski tunda isu teiste toitude järele.
Arvatakse, et tegemist on evolutsioonilise mehhanismiga, mis töötab alateadlikult, et hoida meid söömas erinevaid toiduaineid. See on ka põhjus, miks me liiga tihti liiga palju toitu süües haigestume.
Marion Hetheringon, Leedsi ülikooli biospeholoogia professor, selgitas Guardianile seda protsessi lihtsas keeles.
„Kui ma söön sellist toitu nagu pasta, siis on see alguses maitsev. Siis, kui ma olen selle poole peal, ei ole see enam nii maitsev – ma võin lisada rohkem kastet, et muuta see maitsvamaks, või ma võin öelda, et ma vahetan salati vastu – ma olen piisavalt pastat söönud.“
Toiduainete tootjad ja turundajad on sellest nähtusest teadlikud ja teavad, kuidas kujundada ja kohandada tooteid nii, et need sisemised refleksid oleksid välistatud. Ühes 1970ndatel tehtud uuringus leiti, et inimesed tundsid end pärast teatud koguse punaste Smarties’ide söömist täis, kuid äkki tekkis neil uuesti isu, kui neile pakuti identse maitsega kollaseid Smarties’eid.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.