BBC avaldas 2024. aasta lõpus maailma kõige tervislikumate puuviljade edetabeli, kus kirimoya sai 100 punktist 96 võidukalt, olles nimekirjas esikohal. Mida see puuvili sisaldab, mis peaks meie toidulauas olema?
Täiuslik puu? Eestlased vaevalt seda teavad
Cherimoya, mida tuntakse ka Peruu cherimoya nime all, ei ole Eestis väga populaarne. See on Lõuna-Ameerikas, eriti Peruu, Ecuadori ja Colombia Andide piirkonnas levinud eksootiline puuvili. Nüüd kasvatatakse seda ka mujal maailmas, sealhulgas Hispaanias.
Viljapuud peetakse subtroopiliseks, mis tähendab, et nad vajavad mahedat, mõõdukat kliimat. Puu kasvab kõige paremini kõrgematel kõrgustel. Ta võib vilja kanda ka madalamal kõrgusel, kuid siis ei kanna puu nii hästi vilja ja on vastuvõtlikum putukakahjustustele.
Puuvilja iseloomustab roheline, karge koor ja kreemjas, magus viljaliha, mis maitseb nagu maasika, ananassi ja banaani kombinatsioon. Oma tekstuuri tõttu nimetatakse cherimoyat mõnikord „vaniljeõunaks“ või „pudingiõunaks“.
Väljastpoolt näeb see välja nagu roheline, koonusekujuline, kõva koorega vili, kuid seestpoolt pakub see kreemjas, magusat viljaliha, mida saab lusikaga välja kühveldada ja mida mõnikord süüakse jahutatult, nagu värskendavat külma pudingit.
Mõned ütlevad, et chymoy maitseb nagu ananassi, maasika ja banaanipudingi segu. Teised ütlevad, et see maitseb nagu ananassi ja pirni segu, milles on tunda mangot.
Tähelepanu ei ärata mitte ainult viljaliha välimus ja tekstuur, vaid ka see, mida see viljaliha sisaldab. See vili on eriti rikas A-, C- ja B-vitamiinide ning selliste mineraalainete nagu kaalium, magneesium ja kaltsium poolest.
See sisaldab ka kiudaineid ja antioksüdante, mis toetavad immuunsüsteemi, parandavad seedimist ja kaitsevad südamehaiguste eest. Seega ei ole üllatav, et see on BBC nimekirjas „maailma kõige toitvam toit“, mille toiteväärtuse hinne on 96 punkti 100-st.
See on kõige kõrgemal kohal olev puuvili selles nimekirjas ja teisel kohal, edestades ainult mandleid, mis said 97 punkti.
Lisaks sellele tähendab vähivastaste omadustega flavonoidide sisaldus, et cherimoya regulaarne tarbimine võib aidata ennetada vähirakkude kasvu.
Need toitained võitlevad vabade radikaalide, molekulide vastu, mis tekivad organismis looduslikult vastuseks sellistele toksiinidele nagu tubakasuits ja õhusaaste ning on seotud suurema vähiriskiga.
Arvatakse, et vabad radikaalid aitavad kaasa ka põletikulistele haigustele. Teatud ühendid cherimoyas võivad aidata vähendada põletikku.
Kes peaks cherimoya juurde jõudma? Söö julgelt, kui sul on võimalus
Pudingiõun ei ole puuvilja, mida on Poolas lihtne osta, kuid kui teil on võimalus, tasub seda proovida.
Tänu oma arvukatele tervist edendavatele omadustele on cherimoya soovitatav inimestele, kes hoolivad tervislikust toitumisest, soovivad tugevdada immuunsust või parandada südame-veresoonkonna funktsiooni. Tänu oma madalale kalorsusele ja kõrgele kiudainesisaldusele võib see puuvili olla ka väärtuslik osa salendavast dieedist.
Lisaks on selle B-vitamiinide sisaldusel kasulik mõju närvisüsteemile, mis võib aidata vähendada stressi ja parandada meeleolu.
Huvitaval kombel võib see puuvili olla kasulik silmahaigustega inimestele. Cherimoya sisaldab luteiini, mis on A-vitamiini ja beetakaroteeniga seotud karotenoid. Luteiin on meie silmade tervise jaoks hädavajalik ja selle suurem kogus võib aidata kaitsta selliste haiguste eest nagu vanusega seotud makulaarne degeneratsioon (AMD). Luteiin näib kaitsvat ka katarakti eest. Uuringud on näidanud, et kõrge luteiinisisaldus veres oli „märkimisväärselt seotud“ väiksema katarakti riskiga.
Siiski tuleb puuvilja tarbimisel olla ettevaatlik. Selgub, et mõned cherimoya osad sisaldavad toksiine, mis võivad suurtes kogustes tarbimisel kahjustada närvisüsteemi. Just vilja mustad seemned on mürgised ja neid ei tohiks tarbida või vähemalt mitte suurtes kogustes. Seetõttu on nende tarbimisel oluline mõõdukus.
Pudingiõunu kiitis Mark Twain ise
Kuigi Eestis ei ole cherimoya populaarne, on see juba aastaid olnud tuntud kogu maailmas. Kuulus kirjanik Mark Twain nimetas cherimoyat „kõige maitsvamaks puuviljaks, mida inimene tunneb“, mis on tunnistus selle erakordsetest maitseomadustest.
Ei ole teada, millisel kujul Mark Twain seda maitses, kuid seda võib teha mitmel viisil. Riikides, kus cherimoya kasvab looduslikult, süüakse seda mitmel viisil, mis on kohandatud kohalikele kulinaarsetele traditsioonidele.
Lõuna-Ameerika riikides, nagu Peruu, Colombia ja Ecuador, süüakse cherimoyat kõige sagedamini toorelt. Lihtsalt lõigatakse vili pooleks ja süüakse viljaliha lusikaga, vältides seemneid, mis on mittesöödavad. Tänu oma kreemjasele tekstuurile meenutab cherimoya naturaalset „pudingit“ ja ei vaja täiendavat ettevalmistust.
Cherimoyast valmistatud mahlad ja smuutid on Peruus ja Boliivias samuti populaarsed. Puuviljad segatakse piima, jogurti või veega, lisades sageli maitse parandamiseks kriipsu mett või laimi. Selline jook on vitamiinirikas ja sobib toitvaks vahepalaks või hommikusöögiks.
Mehhikos ja Tšiilis kasutatakse cherimoyat mõnikord koogi, muffinite ja pirukate täidise koostisosana. Selle kreemjas viljaliha sobib mõnes retseptis hästi loodusliku suhkruasendajana.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.