Keskaegses Euroopas oli ta populaarsem kui porgand ja teda peeti afrodisiaakumiks. Vana-Roomas usuti, et selle juur suurendab potentsi ja Rooma keiser Tiberius olevat toonud kaugetest piirkondadest pastinaaki, et seda pidusöökidel serveerida.
Tänu oma õrnalt magusale, pähklimaitsele ja mitmekülgsusele köögis on ta üha populaarsemaks muutumas. Vaatleme pastinaagi omadusi ja selle kasutamist köögis.
Pastinaak, peterselli konkurent
Pastinaak, mis kuulub vihmaõieliste sugukonda (Apiaceae), on porgandi ja peterselli lähedane sugulane ning teda aetakse nendega sageli segi nende sarnase okasjuure kuju ja sulgedega lehtede tõttu. Kuigi tänapäeval on ta mõnevõrra unustatud, oli ta sajandeid tagasi Kesk- ja Ida-Euroopas kulinaarne staar, enne kui kartulid 18. sajandil laudades revolutsiooni tegid.
Algselt Euroopast ja Lääne-Aasiast pärit pastinaak kasvas metsaväljadel looduslikult, enne kui ta kodustati ja temast sai hinnatud köögivili. Ta sisaldab rohkesti kiudaineid, C- ja K-vitamiini, foolhapet ning polüatsetüleene, nagu falkarinooli ja falkarindiooli, mis toetavad soolestiku tervist ja immuunsüsteemi. Keskajal oli see paastu põhitoiduks ning sellest valmistati isegi moosi ja veini.
Tänapäeval kogevad pastinaak renessanssi tänapäeva köögis, kus selle magus pähkline maitse rikastab suppe, püreesid ja röstitud kõrvalroogasid. Siiski tasub meeles pidada, et metsikuid sorte võib segi ajada mürgise Sosnowski harilikuga, seega on parem valida usaldusväärsetest allikatest pärit pastinaak.
Kas pastinaak on tervislik? Toiteväärtused ja omadused
100 g toores pastinaagis on umbes 75 kcal, 18 g süsivesikuid (sh 4,9 g kiudaineid), 1,2 g valku ja vaid 0,3 g rasva. Samuti on selles tubli annus C-vitamiini (26% päevasest vajadusest) ja 375 mg kaaliumi, mis on hädavajalik südame nõuetekohaseks toimimiseks ja vererõhu reguleerimiseks. Pastinaagis levinud lahustuvad kiudained toetavad südame-veresoonkonna tervist, vähendades LDL-kolesterooli – ajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldatud 2013. aasta uuring näitab, et iga täiendav 5 g kiudaineid päevas võib vähendada LDL-kolesterooli ligikaudu 5,6 mg/dl võrra.
Pastinaagi regulaarne lisamine oma toiduvalikusse võib olla samm tervislikuma südame suunas. 2025. aastal ajakirjas Science of Food avaldatud hiirte uuring näitas, et pastinaagi ekstraktid alandavad triglütseriide ja üldkolesterooli, tõstes samal ajal HDL ehk „head“ kolesterooli. Seega võib pastinaak toetada südame-veresoonkonna haiguste ennetamist, eriti kui seda kombineerida köögiviljarikka toiduga. Samuti on uuringud näidanud, et pastinaak tugevdab soolebarjääri, vähendades toksiinide sissetungi ja kaitstes maksa kahjustuste eest.
Pastinaak on falkarinooli ja falkarindiooli, bioaktiivsete ühendite, mis avaldavad põletiku- ja vähivastast mõju, aardelaegas. Nende kontsentratsioon suureneb juurte küpsedes, suurendades antioksüdantide võimsust kuni neli korda. See omakorda tähendab naharakkude kaitset oksüdatiivse stressi eest, mis võib aeglustada vananemisprotsessi ja parandada naha väljanägemist. Pastinaagi kõrge kiudainesisaldus toetab soolestiku tervist, reguleerides peristaltikat ja ennetades kõhukinnisust.
Pastinaak – kasutusvõimalused köögis
Pastinaak on köögis tõeline kameeleon – see maitseb maitsvalt nii toorelt kui ka keedetult. Toorelt, viilutatult või salatite jaoks riivituna rõõmustab ta oma krõbeduse ja peene magususega. Keedetud või röstituna omandab ta karamellilaadse sügavuse, mis sobib ideaalselt selliste maitsetaimedega nagu rosmariin, tüümian või salvei. Pastinaaki võib segada kreemjasesse suppi, lisada hautistesse või küpsetada viiludena tervislikuks suupisteks. Tänu oma mitmekülgsusele on ta lihtne asendada kartulit pürees või pajaroogades.
Sobib hästi kodulindude, kala ja teiste juurviljadega. Kartulite duona saab sellest kergema ja toitvama püree – lihtsalt segage need pooleks ja pooleks. Praadis või ragus annab pastinaak magusust, mis tasakaalustab liha maitse intensiivsust. Taimetoitlastele sobib see hästi köögiviljapasteedi alusena või oliiviõli ja küüslauguga röstitud köögiviljade lisandina.
Seda saab väga lihtsalt valmistada. Lõika pastinaak õhukesteks viiludeks, piserda oliiviõliga, puista peale hakitud küüslauku, meresoola ja värsket tüümiani. Küpseta 200 °C eelkuumutatud ahjus 20-25 minutit, kuni viilud on kuldsed ja krõbedad. Serveeri tervisliku alternatiivina friikartulitele või elegantse lisana õhtusöögile. Maitseb suurepäraselt koos jogurtidipiga sidrunimahlaga.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!