Õli on igas köögis tavaline koostisosa. Me praeme, hautame ja lisame salatitesse.
Kuid lihtsa nimetuse „taimeõli“ taga võib peituda tõeline terviseoht.
Miks see on oluline
USA Rahvusraamatukogu andmetel eraldub mõnede õlide kuumutamisel või korduval kasutamisel ohtlikke ühendeid – aldehüüde ja polütsüklilisi aromaatsed süsivesinikke. Need ained on seotud põletikega, DNA kahjustustega, kopsuhaigustega ja isegi vähiga.
Õlid, mida on parem vältida
- Kanolaõli (rapsiõli): Sageli toodetakse GMO-toorainest, rafineeritakse kõrgel temperatuuril ja lahustitega, nagu heksaan. See võib põhjustada transrasvade ja oksüdeerunud ühendite teket.
- Sojaõli: Rikas omega-6-rasvhapete poolest, kuumutamisel ebastabiilne ja toodetakse tavaliselt heksaani abil. Omega-6-rasvhapete ülemäärane tarbimine põhjustab organismis põletikke.
- Maisiõli: Oksüdeerub kergesti, eriti kuumutamisel. Sisaldab sageli kemikaalijääke ja on kõrge omega-6 sisaldusega, mis on seotud rasvumise ja südame-veresoonkonna haiguste riskiga.
- Puuvillaseemneõli: Valmistatakse mittesöödavast taimest, võib sisaldada maksa ja reproduktiivset süsteemi mõjutavaid toksiine.
- Rafineeritud päevalille- ja safroõli: Ülekuumenemisel eraldub südamele kahjulikke aldehüüde ja vabu radikaale. Samuti läbivad need sageli pleegitamise, desodoreerimise ja keemilise puhastamise.
- Tavaline „taimne õli“: Tavaliselt on see odavate õlide (mais, soja jt) segu, mis on küllastunud transrasvhapete ja oksüdatsioonisaadustega.
Õli korduv kuumutamine – eriti pannil – kiirendab toksiinide teket ja hävitab kasulikke komponente. Riskide vähendamiseks vali külmpressitud õli, vältä korduvat kuumutamist ja tarbi mõõdukalt.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!