Skandinaavias on see üha populaarsem: see on täidlasem kui kaerahelbepuder. See sisaldab palju valku, kiudaineid ja reguleerib seedimist.

Kahekümnendal sajandil unustati see peaaegu ära, kuna seda tõrjusid välja suurema saagikusega nisusordid. Selle taaselustamine algas 1980. aastatel, kui Saksamaa ja Austria mahepõllundustootjad hakkasid taas speltat kasvatama, sest see on haiguskindel ja ei nõua palju mulda.

Saksamaal kasutatakse speltat leiva küpsetamiseks ja Šveitsis küpsiste valmistamiseks. Austerlased ja itaallased lisavad seda suppi ja prantslased salatisse. Speltanisu (Triticum spelta) muutub Skandinaavias üha populaarsemaks tänu tervisliku toitumise ja „iidsete teraviljade“ suundumusele.

Siiski teavad vähesed, et on olemas ka spelta manna, mis on tuntud oma kõrge valgu- ja kiudainesisalduse poolest. Mis on manna ja millised on selle toiteväärtuslikud omadused? Me paljastame selle saladuse.

Mis on spelta manna?

Speltamanna on toode, mis on valmistatud peenestatud speltateradest (Triticum spelta), iidsest teraviljast, mida on sajandeid hinnatud selle erakordse toiteväärtuse ja kulinaarse mitmekülgsuse poolest. Erinevalt tavalistest teraviljateradest on sellele iseloomulik peene ja kreemja tekstuuriga.

Muu hulgas Krakowi põllumajandusülikoolis läbi viidud teaduslikud uuringud on näidanud, et spelta sisaldab umbes 14,6 g valku 100 g toorvalgu kohta ning on rikas selliste mikrotoitainete nagu magneesium, fosfor, raud ja B-vitamiinid, mis tugevdavad immuunsüsteemi, säilitavad luude tervist ja parandavad hapnikutransporti organismis.

Skandinaavias on see üha populaarsem: see on täidlasem kui kaerahelbepuder. See sisaldab palju valku, kiudaineid ja reguleerib seedimist.

Ajakirjas Advances in Clinical and Experimental Medicine (2017) avaldatud uuringus rõhutatakse, et speltatoodete lisamine toidulauale võib aidata parandada seedetrakti funktsiooni, tasakaalustada soolestiku mikrobiootat ja stabiliseerida veresuhkru taset.

Spelta manna – toiteväärtus ja omadused

Spelta manna peamine eelis on selle kõrge valgusisaldus, mis mängib olulist rolli kudede taastamisel, lihasmassi ehitamisel ja normaalsete kehafunktsioonide säilitamisel. Spelta valku iseloomustab hea aminohappeline koostis, sealhulgas lüsiin, mis on sageli puudu teistest teraviljadest. Sama oluline on kiudained, nii lahustumatud kiudained, mis soodustavad soole peristaltikat, kui ka lahustuvad kiudained, mis aitavad reguleerida veresuhkru taset.

Skandinaavias on see üha populaarsem: see on täidlasem kui kaerahelbepuder. See sisaldab palju valku, kiudaineid ja reguleerib seedimist.

Speltanis on valgu poolest parem kui kaerahelbed (14,6 g vs. 12,9 g 100 g kaera kohta). Teisalt on kaerahelbed rikkamad lahustuvate kiudainete, eriti beetaglükaanide poolest, mis on tõhusad LDL-kolesterooli taseme alandamisel, toetades südame- ja veresoonkonna tervist, selgub ajakirjas Nutrients (2019) avaldatud uuringust. Beeta-glükaanid moodustavad soolestikus geeli, mis aeglustab glükoosi imendumist ja seob sapphappeid, soodustades paremat vere lipiidide kontrolli. Spelt sisaldab ka lahustuvaid kiudaineid, kuid väiksemas koguses, mistõttu on selle mõju kolesterooli tasemele väiksem. Mõlemad toiduained soodustavad küllastumist tänu oma kõrgele kiudainete ja keeruliste süsivesikute sisaldusele.

Euroopa ajakirjas European Journal of Clinical Nutrition avaldatud rahvusvaheline uuring kinnitab, et täisteratooted, sealhulgas spelta, mängivad olulist rolli ainevahetushäirete, nimelt 2. tüüpi diabeedi ja rasvumise ennetamisel.

Mida valmistada speltanisust?

Peenestatud, peenelt jahvatatud spelta manna annab keetmisel sileda ja kreemja tekstuuri, mis sobib ideaalselt mitmesuguste roogade valmistamiseks. Speltaputru on väga lihtne valmistada: lihtsalt keeta seda vees või piimas (lehmapiim, mandlipiim, kaerahelbepuder või kookospiim) paar minutit, kuni see pakseneb. Peenike, kergelt pähkline maitse sobib hästi nii magusate kui ka soolaste koostisosadega. Speltanisa võib kasutada magusate ja soolaste hommikusöökide alusena. Köögiviljapuljongis tüümiani või rosmariiniga keedetud ja köögiviljade või pošeeritud munadega serveerituna on see tervislik ja ebatavaline valik.

Skandinaavias on see üha populaarsem: see on täidlasem kui kaerahelbepuder. See sisaldab palju valku, kiudaineid ja reguleerib seedimist.

Seda kasutatakse ka lõuna- ja magustoitudes, pakkudes tervislikku alternatiivi töödeldud koostisosadele. Kõrvitsa- või brokolikreemisuppides toimib see loomuliku paksendajana, andes toidule sametise tekstuuri ilma jahu või kooreta. Risotto-inspireeritud roogades võib seda kasutada arborio riisi asemel, keetes seda koos puljongiga ja valge veiniga ning lisades seeni, sparglit või herneid. Magustoitudes sobib manna hästi pajaroogadesse ja pudingitesse või veganjuustukookide alusena – segades seda banaanide, kookospiima ja puuviljadega ning küpsetades seejärel puru kattega.

Hommikusöögi ideeks on speltanisapuder puuviljadega.

Klassikalise retsepti järgi keedetakse manna taimse või lehmapiima sees umbes 5-7 minutit, kuni see on kreemjas, sametise tekstuuriga. Lisa keetmise ajal näpuotsaga kaneeli, paar tilka vaniljeekstrakti või kardemoni, et anda toidule sooja ja aromaatset iseloomu.

Skandinaavias on see üha populaarsem: see on täidlasem kui kaerahelbepuder. See sisaldab palju valku, kiudaineid ja reguleerib seedimist.

Kui puder on kaussi valatud, kaunistage hooajaliste puuviljadega: vaarikate, mustikate, virsikuviiludega või küpsetatud õunaviiludega, lisades veidi mett ja muskaatpähklit. Tekstuuri ja toiteväärtuse lisamiseks võite peale puistata peotäie hakitud kreeka pähkleid, mandlihelbeid või chia-seemneid. Kogu seda võib õrnalt tilgutada vahtrasiirupiga, naturaalse meega või teelusikatäie pähklivõiga.

Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!

Scroll to Top