Kuigi kõrvitsate hooaeg algab sügise keskel, on hilissuvi hea võimalus nende köögiviljade vastu huvi tunda. Valik on suur: kõrvitsaliigid võivad pakkuda huvi oma maitse, kuju, suuruse ja omaduste poolest, mis mõnikord üllatavad.
Üks selline kulinaarne huvitav fakt on kindlasti makaronikõrvits. See mitte ainult ei muuda meie sööki maitsvamaks, vaid parandab ka soolestiku ja südame tööd.
Makaronikõrvits: kulinaarne huvitav fakt
Makaronikõrvits ei erine välimuselt eriti oma aias kasvavatest sugulastest: tal on kollane või roheline koor (mõnedele võib see meenutada arbuusi), kuid ta on pikliku kujuga. Spagettikõrvits on ka üks lihtsamaid kasvatada, kuna tal on kõige vähem nõudmisi, mistõttu võib kaaluda selle kasvatamist oma aias.
Miks makaronikõrvits on saanud sellise nime? Piisab ühest trikist ja selle viljaliha jaguneb pikkadeks kiududeks, mis meenutavad meile tuttavaid jahust nuudleid. Makaronikõrvitsa eeliseks on mitte ainult maitse, vaid see võib olla ka alternatiiviks kõigile, kes kannatavad gluteeni talumatuse või tsöliaakia all.
Maitsvad spagettikõrvitsa kiud? Kuidas neid valmistada?
Spagettikõrvitsa pastast valmistamine ei ole keeruline ja seda saab teha vähemalt kahel viisil. Kõige lihtsam on kasutada ahju. Eelnevalt lõigake spagettikõrvitsa pikuti pooleks, piserdage keskele oliiviõli ja küpsetage 180 kraadi juures umbes 40 minutit. Pärast kerget jahtumist eemaldage lusikaga seemned ja kraapige kahvliga välja viljaliha, mis võtab pasta kuju.
Loomulikult saab makaronikõrvitsat ka keeta, et saada alternatiiv makaronidele. Köögivilja tuleb aga keeta tervena suures potis 40 minutit. Jahutamise järel piisab kõrvitsa pooleks lõikamisest, seemnete eemaldamisest ja viljaliha kahvliga välja kaapimisest.
Millega pastakõrvitsat serveerida?
Pastakõrvits pakub meile palju kulinaarseid võimalusi. Lihtsaim viis on süüa seda oma lemmikkastmega, näiteks tomati-, paprika- või muu köögiviljakastmega. Kui aga peame oma toitumisse lisama rohkem valku, sobivad sellise roaga ka kõik koorekastmed, mille retsept sõltub meie maitsest. Kui meil pole aega, võime kiiresti valmistada koduse pesto rukola või spinatist või kasutada valmispesto purkist.
Kui meie menüüs on oluline lihtsus, võib sellise kõrvitsa viljaliha süüa (veel soojana) lihtsalt oliiviõliga ja küüslauguga.
Makaroonikõrvitsat ei pea muidugi kastmetega serveerima. Sellisel kujul võib viljaliha olla ka aluseks pannkookide, muude nuudlite, salatite või isegi kookide valmistamiseks.
Miks on kasulik süüa makaronikõrvitsat?
Makaronikõrvits, nagu ka teised selle perekonna köögiviljad, on väga tervislik ja selle üle pole mõtet eriti arutleda. Eelkõige seetõttu, et see on rikas beetakaroteeni (provitamiin A) poolest, mis mõjub suurepäraselt naha ja silmade seisundile. Lisaks on see tugev antioksüdant, st aine, mis aitab vabaneda vabade radikaalide eest, mis vastutavad organismi rakkude kiirema vananemise eest. Kõrvits on ka rikkalik C-vitamiini allikas, mis parandab suurepäraselt organismi immuunsust, aga ka muudab veresooned elastsemaks, mis omakorda normaliseerib vererõhku.
Pidagem meeles, et spagettikõrvits on ka rikkalik kiudainete allikas, mida nimetatakse soolestiku liitlaseks. Miks? Sest see reguleerib soolestiku tööd ja aitab seda puhastada ning kaotada üleliigseid kilosid. Huvitav on see, et toidukiudained võivad reguleerida ka nn halva kolesterooli taset, mis kaitseb südameinfarkti ja insuldi eest.