Türklased grillivad seda, serveerivad seda piparmündi, sibula ja pide leivaga. Maltal pakendavad nad seda soolikates ja käsitlevad seda kui kohalikku delikatessi. Ja meie riigis? Veiseliha põrn lebab ikka veel unustatult lihuniku repertuaari põhjas – justkui peidaks see end kliendi silma eest. Milline kahju! Sest see on tükike tervist, erilist maitset ja… liha, mis võib positiivselt üllatada isegi neid, kes sõna „rups“ kuuldes refleksiivselt silmad ja nina kinni panevad.
Mis see põrn üldse on?
Alustame põhitõdedest. Põrn on lümfisüsteemi organ, mis vastutab muu hulgas vere ladustamise ja immuunsuse edendamise eest. Kõlab ebameeldivalt? Võib-olla. Kuid kulinaarselt on see hoopis teine lugu – veiseliha põrn, mida tuntakse ka „musta maksana“, on intensiivselt tumedat liha, millel on tugev tekstuur ja üllatavalt sügav, peaaegu metsik aroom.
Kui ma peaksin seda millegi tuttavlikuga võrdlema, siis on see midagi maksa ja veisesüdame vahepealset. Uskumatult graatsiliselt töödeldav toode, mis leiab edukalt oma fännid ka Eestis. Eeldusel, et tutvute selle väärtusliku omadustega ja õpite, kuidas sellest suurepärast delikatessi valmistada.
Miks see on seda väärt? Superfood-versioon põrnitsast
Ei, me ei liialda. See ei ole järjekordne „trend TikTokist“, vaid konkreetsed andmed. 100 grammi veiseliha põrna sisaldab:
- kuni 40 mg heemirauda (võrdluseks: linnumaksa – umbes 8 mg),
- märkimisväärne annus B12-vitamiini, mis toetab aju, mälu ja eluenergiat,
- täielikku valku, seleeni, tsinki ja isegi mõningaid C- ja A-vitamiine.
See liha mitte ainult ei toida, rahuldades nälga, vaid annab ka toitaineid loomulikul, kontsentreeritud viisil. Ideaalne aneemiaga inimestele, rasedatele, sportlastele ja….. kõigile, kes soovivad lihtsalt süüa midagi muud kui kana ja riisi.
Kuidas maitseb veiseliha põrn?
Maitse: intensiivne. Tekstuur? Kompaktne, kuid meeldiv. Sellel ei ole seda spetsiifilist kibedust, mida maksal võib olla. Maitse on pigem „lihane“, kergelt magus ja isegi sametine, kui see on korralikult küpsetatud. See on üks neist toitudest, mis kutsub esile äärmuslikke reaktsioone – kuid enamasti lõpeb see sellega: „Miks ma pole seda varem söönud?“.
Veiseliha põrn – kuidas seda valmistada?
Arvestades, et veiseliha põrn on üsna mitmekülgne koostisosa, saab seda valmistada mitmel viisil. Hakklihasteks hakitud, türgi stiilis grillitud, pannil praetud. Võimalusi on palju ja neid tasub katsetada, et lõpuks valida oma lemmikvariant. Allpool on esitatud pannil praetud põrna retsept, sest see on selle žanri klassikaks ja peaks maitsma ka „algajatele“.
Koostisosad:
- 1 veiseliha põrn,
- 2 sibulat,
- leotamispiim,
- sool, pipar, paprika, maitseaine,
- sidrunimahl,
- petersell,
- õli praadimiseks.
Valmistamine:
- Peske põrnat põhjalikult, puhastage membraanid ja lõigake õhukesteks viiludeks.
- Leotage seda vähemalt 30 minutit piimas (see lahustab allesjäänud metallilise maitse).
- Valage, piserdage sidruniga ja praadige koos sibulaga kuldseks.
- Lõpuks keedetakse kõike seda 10 minutit koos vähese vee ja jahvatatud vürtsiga.
- Serveeri koos peterselliga. Ja siis… armute esimesest suutäiest.
Grillitud põrn – Türgi versioon
Türgis tehakse seda lihtsalt: marineeritakse jogurtis koos küüslaugu ja piparmündiga, pannakse varrastele ja visatakse grillile. Tulemus? Krõbedad, mahlased ja aromaatsed veiseselgad, mida saab serveerida piruka, tahinikastme või ajvariga.
Põrnahautis köögiviljadega
Veinis või puljongis porgandite, küüslaugu ja tüümianiga hautatud heeringas sõna otseses mõttes sulab suus. Kata see tatrajahuga, natuke marineeritud kurki ja….. meil on kodune õhtusöök, mis maitseb nagu oleks tulnud Türgi bistroost.
Põrnahakkliha
Sega põrn koos hakkliha, sibula ja küüslauguga. Lisa muna, riivsai ja vürtsid, vormi kotletid ja prae. Tulemuseks on aromaatne maitsepomm – lihaküllane, niiske ja sügavkülgne. Sinu klassikaline hakkliha on just kahvatuks jäänud häbist.
Kust osta veiseliha põrna?
Seda ei leia te hüpermarketite riiulilt vorstide ja chiajogurtite kõrval. Küll aga tasub ringi küsida lihapoodides ja lihunike juures, eriti neis, kus on traditsiooniline sortiment, külastada turge või turgusid, kus sageli leidub mitmesuguseid eksootilisi rupsi, või tellida internetis mahepõllumajanduslikest lihunikest või postimüügiga lihapoodidest.
Kas veiseliha on tervislik?
Absoluutselt jah. Aga nagu alati – mõõdukalt. Tegemist on väga raua- ja vitamiinirikka, kuid ka puriinirikka tootega – seega peaksid podagra või neeruhaigusega inimesed olema ettevaatlikud. Muidu? Kõik plussid:
- parandab keskendumisvõimet,
- toetab võitlust aneemia vastu,
- annab kauakestva küllastustunde,
- suurendab energiataset (ilma espressota).
Miks me seda siis ei söö? Sest „rups“ on sõna, mida kommunistlikus Poolas seostati vaesuse, sunduse ja haledusega. Aga tänapäeval – põrn on tagasi kulinaarse julguse sümboliks. Teadlikele gurmaanidele, neile, kes ei karda avastada ja neile, kes eelistavad süüa midagi väärtuslikku, mitte järjekordset burgerit odavpoest.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.