Alates juunist kehtivad Eestis ehitatavatele uutele madalhoonetele rangemad energiatõhususe nõuded.
Eramud, mille kütetav pindala on kuni 220 ruutmeetrit, peavad olema ehitatud A-klassi energiatõhususega, mitte praegu kehtiva B-klassi energiatõhususega, mis eeldab taastuvenergia kasutamist.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul toovad uued nõuded kaasa lisakulutusi väikeste majade ehitajatele, kuigi tehniliselt ei ole muudatus oluline.
„Enamik tänapäeval ehitatavaid väikeseid maju vastab juba B-klassi nõuetele. Peamine erinevus A-klassi puhul on kohustus toota taastuvenergiat, mis tähendab tavaliselt päikesepaneelide paigaldamist,” selgitab Uibomäe.
Millised hooned muutuvad?
Uuendatud nõuded kehtivad hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehituse alustamise teade on esitatud pärast 1. juunit 2025. Enne seda kuupäeva esitatud projektid võivad jätkata rakendamist vastavalt varasematele eeskirjadele.
Peaaegu nullenergiamajade energiatõhususe indeks peab jääma allapoole kindlaksmääratud piirmäärasid: 145 kWh/(m²·aasta) väikeste elamute puhul, mille küttealune pindala on alla 120 ruutmeetri, 120 kWh/(m²·aasta) hoonete puhul, mille pindala on 120–220 ruutmeetrit, ja 100 kWh/(m²·aasta) hoonete puhul, mille pindala on üle 220 ruutmeetri.
Päikesepaneelid ei ole alati kohustuslikud
Kuigi A-klassi saavutamiseks on taastuvenergia kasutamine vajalik, näeb seadus ette ka erandid. „Päikeseenergiasüsteem tuleb paigaldada ainult juhul, kui see on majanduslikult otstarbekas ja tehniliselt võimalik,” märgib Uibomäe.
Süsteem võimsusega vähemalt üks kilovatt ja efektiivsusega vähemalt 70% optimaalselt suunatud päikeseenergiasüsteemi aastasest efektiivsusest loetakse majanduslikult elujõuliseks. Tehnilisteks takistusteks võivad olla näiteks elektrivõrgu ebapiisav võimsus, vajadus tugevdada põhivõrku või sobiva ruumi puudumine katusel.
Päikesepaneelide paigaldamise vajadus hinnatakse projekteerimisetapis. Projekteerija või energiatõhususe spetsialist analüüsib konkreetse hoone võimalusi ja dokumenteerib oma põhjendused ehitusprojekti energiatõhususe kohta. Need andmed esitatakse koos ehitusloa taotluse või ehituse alustamise teatisega kohalikule omavalitsusele, kes kontrollib esitatud argumentide põhjendatust.
„Tähtis on rõhutada, et lihtsalt soovimatus või liiga kõrge hind ei ole piisavad põhjused. Otsus peab põhinema määruses sätestatud objektiivsetel kriteeriumidel,” täpsustas Uibomäe. Kui kohalik omavalitsus ei ole projekteerija hinnanguga nõus, võib ta nõuda täiendavaid tõendeid või ekspertarvamust. „Energiatõhususe nõuete eiraimine võib hiljem takistada ehitise kasutusloa saamist,” hoiatab Uibomäe.
Kui päikesepaneelide paigaldamine osutub võimatuks, peab hoone energiatõhusus vastama vähemalt B-klassi nõuetele isegi ilma taastuvate energiaallikate kasutamiseta.
Hinnad ja tasuvus
Päikeseenergiasüsteemi paigaldamine väikesesse majja maksab umbes 10 000–15 000 eurot. Kui aga elektrivõrk vajab tugevdamist, võib kogumaksumus peaaegu kahekordistuda: Eleringi töötlemis- ja käitamistasud ning põhivõrgu ehitamise kulud võivad moodustada veel umbes 10 000 eurot. Viimasel juhul muutub paneelide paigaldamine majanduslikult ebaotstarbekaks.
„Selle valdkonna ekspertide hinnangul tasuvad investeeringud päikesepaneelidesse tüüpilise majapidamise puhul 8–15 aastaga, sõltuvalt elektrienergia tarbimise struktuurist ja hindadest aktsiaturul. Arvestades, et päikesepaneelidele antakse tavaliselt 25-aastane garantii, on tegemist tulutoova ettevõtmisega,” arvutas Uibomäe.
A-klassi eramute ehitamine on umbes 10–15 protsenti kallim kui C-klassi majade ehitamine. Võrreldes B-klassiga on hinnaerinevus 5–8 protsenti, kuna enamik energiatõhususe nõudeid on juba täidetud.
Energiatõhusad majad asuvad kinnisvaraturul hinnaskaalas
„A-klassi eramajad on turul keskmiselt 5–15 protsenti kallimad kui madalama energiatõhususega majad. Erinevus sõltub konkreetsest võrdlusest – B-, C- või D-klassist,” märgib Uibomäe.
Energiatõhusate elamute populaarsust toetab ka asjaolu, et pangad pakuvad soodsamaid laenutingimusi nn roheliste hoonete ostmiseks. „Ostjad mõistavad üha enam, et suuremad esialgsed investeeringud kompenseerivad madalamad jooksvad kulud ja stabiilsem väärtus tulevikus,” lisab ta.
Tehnilised lahendused peaaegu nullenergiahoonetes
A-klassi maja ehitamine nõuab terviklikku lähenemist. Lisaks päikesepaneelidele tuleb täita kõik energiatõhusa hoone (B-klassi hoone) nõuded, nimelt: kvaliteetne välisseinte isolatsioon, kolmekordsed klaasid, soojuse taaskasutusega ventilatsioon ja tõhus küttesüsteem, tavaliselt kasutades õhk-vesi-tüüpi soojuspumpa või geotermilist soojuspumpa.
Küttesüsteem võib hõlmata nii akumuleerivat ahju või kaminat kui ka pelletiahi, kuna puit on taastuv energiaallikas. Kamin peab olema varustatud õhukanaliga, mis suunab õhu põlemiskambrisse, vastasel juhul võib see hakata ruumist sooja õhku välja tõmbama.
Muud olulised muudatused energiatõhususe valdkonnas
Juunis tehtud muudatused hõlmavad mitte ainult peaaegu nullenergiahoonete nõuete laiendamist väikestele elamutele. Euroopa Liidu ühtse standardi kohaselt on varasem energiamärgistuse skaala A–H asendatud uue skaalaga A–G. Lisaks põhinevad energiakalkulatsioonid nüüd ajakohasematel kliimandmetel: kui varem kasutati keskmisi näitajaid ajavahemiku 1970–2000 kohta, siis nüüd võetakse aluseks andmed ajavahemiku 1990–2020 kohta, mis tagab täpsemad arvutused.Ka väikeste majade jahutustemperatuuri alammäär on muutunud: varasemast 27 kraadist 26 kraadini. Päikeseenergia efektiivsuse hindamiseks on kasutusele võetud veebikalkulaator, mis asendas tabeliväärtused.