Poodides leidub palju erinevaid mune. On teada, et mahepõllumajanduslikud või vabapidamisel olevad on parimad, samas kui puuris peetavaid on parem vältida. Aga kas sa tead, miks on munakoored eri värvi? Valged või pruunid munad – kumb on parem? Neile ja teistele küsimustele annab vastuse alljärgnev artikkel.
Munad paistavad silma erakordse toitainete rohkuse poolest. Nad sisaldavad valku, väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid, mistõttu tasub neid regulaarselt süüa. Poodides leidub pruuni või valge koorega mune – millest see sõltub? Kas koore värvus mõjutab muna maitset? Me soovitame.
Munakoorte värvus – millest see sõltub?
Kui te vaatate poes muna koorikuid, näete, et nende värvus võib sõltuvalt tarnijast erineda. Mõnikord võib erinevusi näha isegi ühe ja sama karbi piires. Munad on valged, beežid ja pruunid. Selle värvierinevuse ümber on tekkinud palju müüte. Mõned usuvad, et valge koorega munad on geneetiliselt muundatud. Pruunid munad seevastu on väidetavalt väärtuslikumad. See ei vasta muidugi tõele.
Munakoorte värvus sõltub üksnes neid munevate kanade värvusest. Geneetiline eelsoodumus mõjutab koores oleva pigmendi kogust, seega ka värvierinevusi. Valge koorega munad pärinevad kanadelt, kelle sulestik on valge, samas kui beežid ja pruunid munad pärinevad tumedama sulestikuga kanadelt.
Kas koore värvus mõjutab muna maitset?
Eeldus, mis viitab sellele, et koore värvus mõjutab muna maitset, on samuti vale. See, milline maitse munadel on, sõltub söödast, mida kanadele söödetakse. Samuti on oluline, millist vett nad joovad. Teoreetiliselt on kõik munad, olenemata värvusest või kanade kasvatamise viisist, sama maitsega. Loomulikult nõustuvad tundlikumad inimesed väitega, et mahemunad maitsevad palju paremini kui puuris peetavate poemunade puhul. Ka värskus on oluline tegur munade maitse ja lõhna puhul.
Valged või pruunid munad – kumb on parem?
Munakoorte värvus ei mõjuta nende toiteväärtust. Nii valged kui ka pruunid munad on standardse valgu allikas , mis sisaldab kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Lisaks sellele mõjutab valk küllastustunde tekkimist, nii et pärast hommikusöögiks muna söömist on meil vähem soovi napsata. Valgurikkad toidud aitavad ka säilitada piisavalt lihaskoe, mis on eriti oluline sportlastele (isegi harrastajatele) ja eakatele. Samuti sisaldavad nad letsitiini , millel on ateroskleroosivastane toime. Lisaks sellele on munakollases sisalduvatel oomega-3-rasvhapetel soodne mõju südame-veresoonkonnale.
Esineb A-vitamiini, mis toetab silmade tervist, kaitstes silmi haiguste eest. B-vitamiinid , mis toetavad südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi ning mõjutavad ainevahetusprotsesse organismis. Munad on ka suurepärane koliini (vitamiin B4) allikas, mis muuhulgas mõjutab närvisüsteemi arengut ja peaks seetõttu olema tulevaste emade toitumises olemas. E-vitamiini olemasolu on seevastu antioksüdantse toimega ja soodustab ka naha seisundit, D-vitamiin aga mitte ainult ei toeta luustikku, vaid aitab hoolitseda ka immuunsuse eest.
Samuti sisaldab ta väärtuslikke mineraalaineid, nagu kaalium, mis muu hulgas reguleerib vererõhku, magneesium, mis toetab südant, aju ja lihaseid, ning seleen, mis mõjub soodsalt immuunsusele, parandab kilpnäärme funktsiooni ja on antioksüdantse toimega. Lisaks sellele tugevdavad kaltsium ja fosfor luid ja hambaid, kaitstes organismi osteoporoosi ja hambakaariese eest.
Huvitav, kui palju mune võite nädalas süüa? WHO ehk Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib nädalas tarbida kuni 10 muna.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.