Selles postituses vaatame lõbusaid fakte valgejalgsete krevettide kohta, mis on Eesti populaarseim krevettide liik. Valgejalgne krevett on veeloomade seas küll väike olend, kuid tal on palju huvitavaid fakte, mida paljud inimesed ei tea!
Fakt nr 1: Aasias on neli tuntud krevettide liiki – homaar, tiigerkrevetid, Mingi krevett ehk hiina valge krevett ja valgejalgne krevett ehk Vannamei. Neid tuntakse ka kui Vaikse ookeani valgeid krevette või valgejalgseid krevette. Nimi „valgejalgne krevett“ tuleneb sellest, et Vannamei krevett on tavaliselt läbipaistvalt valge sinaka varjundiga. Ka jalad on sageli valged. Seetõttu nimetatakse neid „valgejalgseks krevettideks“!
Valgejalgsel krevettidel on palju eeliseid, sealhulgas lihtne kasvatamine, stabiilne tootmine, suur varude tihedus ja haiguskindlus. Seetõttu on krevett kalandussektoris üks tähtsamaid kalatooteid.
Fakt nr 2: kuigi Vannamei krevett on Aasias üsna populaarne, on Vannamei pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Vannamei krevett on pärit Ida-Vaikse ookeani rannikult Mehhiko Sonorast põhjas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast kuni Peruu Tumbeseni lõunas, piirkondades, kus veetemperatuur on tavaliselt üle 20 kraadi Celsiuse järgi kogu aasta vältel.
Fakt nr 3! Isasgarneelidel on petasma, emasgarneelidel aga thelycum. Isasgarneeli saab ära tunda esimese ujumisjalgade paari juures asuva petasma järgi. Emasgarneelidel petasmat ei ole, selle asemel on neil thelycum. Petasma on näha viienda pereopodi paari juures.
Petasma funktsiooni on uuringutes arutatud, kuid arvatakse, et isasloomad kasutavad seda emase looma thelycum’i külge haakimiseks ja sperma massi süstimiseks. Seega võib thelycum toimida ajutise kinnitus- ja hoiukohana sperma massile paaritumise ja kudemise vahelisel ajal.
Fakt nr 4: Vannamei sööb graanuleid. Erinevad krevettide liigid söövad erinevalt. Näiteks homaarid söövad värsket toitu, nagu kala, ussid ja rannakarbid, samas kui täiskasvanud tiigrikrevettid söövad vetikaid ja taimset materjali. Vannamei krevettid näiteks söövad graanuleid. On ebatavaline, et inimesed söödavad Vannamei krevette muude asjadega. Krevettide tootlikkuse tagamiseks söödab RAS Aquaculture neile graanuleid, mis sisaldavad prebiootikume, söödainimenseid ja astaksantiini.
Fakt nr 5! Krevetid ei maga. Isegi kui nad magavad, siis väga vähe. Krevetitel ei ole arenenud aju. Kuid neil on nodokord, mis toimib kesknärvisüsteemina.
Kui kalad on öösel või pimedas akvaariumis vähem aktiivsed, kardavad krevetid vähem välja tulla. Kui akvaariumis on ainult krevetid, on nad aga kogu päeva aktiivsed, sest tunnevad end turvaliselt. Siiski puhkavad krevetid ka. Nende puhkamisest annab märku minimaalne liikumine käitumises.
Viimane, kuid mitte vähem oluline fakt nr 6! Paljud inimesed küsivad, kust saada väikseid krevette. Enamikul juhtudel ei pea väiketalupidajad väikeste krevettide saamiseks kasvatama neid ise. Kuna krevettide kasvatamine on vesiviljelussektoris küps tööstusharu, on väikseid krevette võimalik igal ajal hankida.
Tiigis kasvatatud valgejalgsete krevettide kvaliteet on tavaliselt kõrge tänu rangetele kontrollidele ja mereveetmise puudumisele. Valgejalgseid krevette müüakse enamasti kiirkülmutatuna (IQF) või plokkidena. Värske ja külmutatud toote vahel valides on parim reegel osta külmutatud toode, välja arvatud juhul, kui krevetid on elusad või akvaariumis. Enamik vitriinides müüdavatest värsketest krevettidest on eelnevalt sulatatud, kuna enamik neist on sügavkülmutatud ja sellisena tarnitud.
Kooritud krevette kastetakse tavaliselt fosfaatidesse, et vähendada tilkumist, mis peaks olema märgitud etiketil. Kui sulatatud krevett tundub seebine, on see liiga kaua fosfaadis leotatud ja imenud liiga palju vett. Vältige ammoniaagi lõhnaga krevette, mis on riknemise märk. Peaga krevettide pea mustad laigud on oksüdatsiooni tulemus, mis on hea märk sellest, et krevett ei ole kõige värskem.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!