Veel mõni aeg tagasi peeti seda tavaliseks mugavustoiduks, tänapäeval on sibulasupp hitt isegi Michelini tärniga restoranides. Kuidas on võimalik, et paari koostisosaga retsept lööb keerulisi moodsaid loominguid?
Kunagi vaeste supp, nüüd gastronoomiline superstaar. Tšehhi majapidamiste tagasihoidlikes tingimustes sündinud cibulačka on tänu oma lihtsusele ja rikkalikule maitsele võitnud tagasi gurmaanide südamed. Ja see pole ka ime. Ajal, mil kasvab huvi ausate koostisosade ja juurte juurde tagasipöördumise vastu, on sellel retroklassikal võimalus näidata, et köögi võlu peitub sageli kõige elementaarsemates asjades.
Unustage mõte, et retroretseptid kuuluvad ainult vanadesse kolletunud lehekülgi täis kokaraamatutesse. Tänapäeval ei veere Cibulačka mitte ainult Tšehhi pubide, vaid ka mainekate asutuste menüüdest välismaal. Ja ometi on selles säilinud kõik, mis tegi selle eriliseks meie vanaemade ajal – lihtsus, rikkalikkus ja karamelliseeritud sibula eksimatu aroom.
Selle tugevus seisneb selles, et selleks ei ole vaja hulga eksootilisi koostisosi. Vaja on vaid sibulat, võid, vett või puljongit, veidi vürtsi ja osavaid käsi. Ajal, mil köögis valitses kokkuhoidlikkus, oli sibularull elupäästja. Tänapäeval on see tõestus sellest, et mõnikord on vähem tõesti rohkem.
Mis teeb hea sibulasupi tõeliselt heaks
Sibulasupi edu ei põhine mitte koostisosade kogusel, vaid sibula õigel valmistamisel. Sibulaid tuleb aeglaselt võis praadida, kuni need muutuvad kuldseks ja arendavad oma magusat aroomi. See ei tohi kõrbeda, muidu tekib kibe järelmaitse, mida ei päästa miski.
Traditsiooniline tšehhi retsept on maagiliselt lihtne:
- neli suurt sibulat
- üks liiter vett või puljongit
- kolm muna
- või, sool, pipar, köömned
Tulemus? Pehme, soojendav supp, mis täidab teid ja soojendab teie hinge. Veelgi parem on see koos krõbedate krutoonide ja värske peterselliga. Ja kui lisate sellele koorega, tõstate selle taset veelgi kõrgemale.
Sibul kui looduslik aare
Sibul ei ole mitte ainult maitseküllane, vaid ka väike terviseime. Ta sisaldab A-, C- ja B-vitamiine ning olulisi mineraalaineid nagu kaalium, kaltsium ja seleen. Tänu väävliühenditele, mis annavad talle iseloomuliku teravuse, toimib ta loomuliku antibiootikumina. See toetab immuunsust, aitab külmetushaiguste korral ja on põletikuvastase toimega.
Olenemata sellest, kas kasutate kollast, valget, punast või šalottsibulat, on igal neist oma koht. Kollane on mitmekülgne, valge on teravam, punane on silmale ja maitsele meeldiv ning šalottsibulad on õrnad. Köögis võivad nad imet teha.
Prantsuse elegantse sibulasupiga
Sibulasupi tänapäevane versioon on saanud inspiratsiooni peamiselt Prantsusmaalt. See tugineb sibulate pikale, aeglasele praadimisele, tugevale puljongile, valgele veinile ja lõpuks küpsetamisele koos juustuga baguette’ile. Tulemuseks on rikkaliku ja sügava maitsega supp, mis paneb sind juba pärast esimest suutäit kaasa elama.
Kuigi protseduur on veidi aeganõudvam ja kannatlikum, on tulemus seda kindlasti väärt. Kui saad sibulate karamellistamise õigesti kätte ja ei jäta hooletusse puljongi maitsestamist, siis on laual supp, mis seisaks kergesti ka rangele kokale vastu.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!