Euribor-intressimäära muutuste jälgimine on saanud lisahobiks neile, kelle laenumaksed on sellega seotud.
Eestis kasutame peamiselt 6-kuulist Euribori intressimäära laia Euribori perekonnast ettevõtete ja hüpoteeklaenude jaoks. Euribori intressimäärad 1 nädalaks, 1 kuuks, 3 kuuks, 6 kuuks ja 12 kuuks fikseeritakse samuti iga päev. Tänane 6-kuune Euribor-intressimäär arvutatakse Euroopa pankade vaheliste 6-kuuliste laenude keskmise aritmeetilise intressimäärana, mida nad täna üksteisele andsid või olid valmis andma. See kõlab üsna igavalt, kuid kui see muudab teie igakuise laenumakse suurust, muutub Euribor ootamatult oluliseks külaliseks.
Viimase viie aasta jooksul on see külaline olnud üsna kapriisne: 2021. aasta detsembris oli kuuekuuline Euribor -0,55% ja 2023. aasta oktoobriks oli see tõusnud üle 4,1%. Euro ajaloo kõrgeim tase registreeriti 2008. aasta sügisel pärast Lehman Brothersi kokkuvarisemist, ulatudes 5,45%ni. Pikemas perspektiivis ja keskmiselt on Euriboril tendents püsida umbes 2% juures, kui välja jätta täiesti ebatavalised asjaolud, st miinuse märgiga perioodid vaatlusandmetes.
Viimase paari aasta jooksul on kuuekuuline Euribor-intressimäär langenud – ja mitte ülekantud mõttes –, kuid sel suvel on see pausi pidanud. Alates mai lõpust on Euribor püsinud oma pikaajalise keskmise taseme juures, veidi üle 2%. Aga mis saab edasi?
Vaatame kulisside taha. Ühelt poolt sõltub Euribori tase sellest, kuidas usaldusväärsed pangad üksteist praegu hindavad. Kuid peamine tegur on raha kättesaadavus: kas raha on kogu rahasüsteemis hetkel rohkem või vähem. Just siin astub mängu Euroopa Keskpank, määrates, kui kallis või odav on raha kommertspankadele. Kui inflatsioon ei ole ohtlik, muudab keskpank raha kättesaadavamaks ja alandab keskpangast laenamise hinda, st baasintressimäärasid. Kuid hindade tõusu pidurdamiseks tõstab ta neid. Seega mõjutab keskpank omakorda pankadevahelist rahaturgu, mistõttu on keskmine laenu-/hoiusehind (Euribor) seotud ka keskpanga baasintressimäära tulevaste ootustega. Lisaks võib Euribor muuta suunda 6–8 kuud enne baasintressimäärade muutumist.
Euroopa Keskpank alandas viimati hoiuste intressimäära 2%ni juunis, jõudes järk-järgult 4%ni 2024. aastal. Sel suvel jäi Euribor muutumatuks, mis näitab, et finantsturud ei oota enam keskpanga baasintressimäärade edasist langust. Teisalt ei ole oodata intressimäärade tõusu. USA Föderaalreserv alustas septembris pärast 10-kuulist pausi intressimäärade alandamist, kuid euroala jaoks ei tähenda see veel midagi. Inflatsioon ja majandustsükkel ei lange siin kokku samade näitajatega teisel pool ookeani.
Hea uudis on see, et inflatsioon euroalal on umbes 2%, mis vastab täpselt keskpanga eesmärkidele. Praeguste ootuste kohaselt jääb inflatsioon lähiaastatel üldiselt samale tasemele. Praegused prognoosid ei viita ka ülekuumenemisele ega majanduslangusele. Muidugi toimuvad muutused kiiresti muutuvas maailmas kiiresti. Euroopa Keskpank rõhutas hiljuti, et teeb otsuseid saadud majandus- ja finantsandmete põhjal ega luba midagi ette. Ilmselt ei ole vaja kristallkuuli, et ennustada Euribori intressimäära dünaamikat, kuid siiski tasub prognoosida inflatsiooni, majanduskasvu või finantssektori üldise usaldusväärsuse muutusi.
Nagu alati, võib iga intressimäär liikuda nii üles- kui ka allapoole. Ma ei taha olla „ennustaja”, kuid praegu ei ole otseseid põhjusi oodata Euribori edasist langust. Muidugi on endiselt olemas riskid inflatsiooni edasise aeglustumise ja majanduse nõrgenemise osas, mis tähendab, et veel on liiga vara täielikult välistada edasist langust. Tasub oodata ja jälgida euroala majandusprognooside muutusi. Kas pärast stagnatsiooni algab uus arenguetapp, selgub aasta lõpuks. Loodan siiski, et negatiivse Euribori ajad on minevikku jäänud, sest majandusele on kasulik toimida olukorras, kus raha kättesaadavusel on oma hind.