Milliseid kõrvitsasorte valmistatakse Euroopas
Kui räägime kõrvitsast Euroopa köögis, ei ole jutt ainult sellest hiiglaslikust oranžist eksemplarist, mis tihti halloweenil esile kerkib. Euroopas on laual sagedamini esindatud rohkem „köögiviljalikud” sordid: näiteks jaapani Hokkaido (või „punane kana”), delicata, muskaatkõrvits, niinimetatud butternut (kuigi tehniliselt kuulub see sugulasliikide hulka).
Hokkaido on hinnatud oma õhukese koore (mõnikord ei eemaldata seda), tiheda oranži-punase viljaliha ja kerge magusa maitse ning karamellise nüansiga. Delica ja muskaatkõrvitsat valitakse kreemja tekstuuri ja rikkaliku maitse tõttu, mis sobivad ideaalselt küpsetamiseks või püree valmistamiseks.
Põhja-Euroopa riikides (Skandinaavia) on populaarne ka suur talvekõrvits Cucurbita maxima, millel on tumeroheline välimus ja oranž viljaliha. See sobib rohkem garneeringute ja magustoitude valmistamiseks.
Kõrvitsa valimisel turul tasub tähelepanu pöörata tihedale viljalihale, kuivale varrele, pehmete kohtade puudumisele ja oma suurusele veidi raskele kaalule – need on küpsuse tunnused.
Kõrvitsa kasulikkus
Kõrvitsa kasulikkus on ammu vaieldamatu: see on rikas vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide poolest, kuid samas ei ole organismile „raske”. Healthline’i andmetel sisaldab üks tass keedetud kõrvitsat (≈245 g) umbes 49 kcal, 2 g valku, 12 g süsivesikuid, 3 g kiudaineid ja tagab umbes 78% päevasest vitamiini A normist.
Tänu beetakaroteeni (mis muutub A-vitamiiniks), C-vitamiini, kaaliumi ja muude mikroelementide sisaldusele toetab kõrvits immuunsust, naha ja silmade tervist ning soodustab südame-veresoonkonna head tööd.
Kõrvitsaseemned (pepid) on veel üks „kiire boonus”. Need sisaldavad magneesiumi, tsinki, vaske ja kasulikke rasvu, mis teeb neist suurepärase suupiste või salatite lisandi. Kõrvitsa kasutamine hooajal on ka viis suurendada terviklike taimsete toodete, juurviljade ja „soojendavate” toitude osakaalu sügisel.
5 parimat retsepti maailma köögist erinevatest kõrvitsaliikidest
Sügis on ideaalne aeg, et anda kõrvitsale „peaosa” taldrikul. Allpool on viis retsepti, igaüks erinevast maailma nurgast, kohandatud Euroopa maitsele:
- Küpsetatud muskaatkõrvits balsamico ja radicchio (Itaalia/Uus-Meremaa) – muskaatkõrvitsa viilud praetakse, seejärel valatakse peale balsamico äädikat ja karamelli, serveeritakse radicchio ja pähklitega.
- Veganistlik kõrvitsarisotto – tükeldatud Hokkaido tükid, köögiviljapuljong, kreemjas tekstuur tänu kõrvitsapüreele, ideaalne „mugav” roog.
- Kõrvitsa-hummus kikerherneste ja dukkahiga – populaarne Lähis-Ida dipikaste: küpsetatud kõrvits + kikerherned + dukkah-vürtsid, serveeritakse leibade ja värskete köögiviljadega.
- Kõrvitsa-kikerherne karri tomatiga – India ja Euroopa maitsete segu: kõrvits (Delica või Hokkaido), kikerherned, tomatikaste, kookospiim, vürtsid.
- Hasselback (harmoonia) kõrvitsast – eriline tehnika kõrvitsa (või butternut) õhukesteks viiludeks lõikamiseks, küpsetamine õli ja maitsetaimedega, pealt krõbe, seest pehme.
Milliste köögiviljadega saab kõrvitsat asendada
Mõnikord ei ole kõrvitsat müügil või on see liiga kallis, või tahad menüüd mitmekesistada. Head asendajad on: butternut squash, acorn squash, maguskartul (batat) või isegi porgand/pastinaak. Inimesed märgivad foorumites:
- „Butternut kõrvits töötas retseptides kõrvitsa asemel suurepäraselt.”
- „Maguskartul sobib samuti kõrvitsa asendajaks.”
Peamine on arvestada, et tekstuur ja maitse võivad veidi erineda: bataat on magusam, porgand võib olla tihedam ja vajada vähem vedelikku. Supides asendatakse kõrvits sageli bataadiga, mida töödeldakse samamoodi.
KKK
- Kas kõrvitsat võib süüa kaalulangetamise ajal? — Jah. See on madala kalorsusega, rikas kiudainete ja vitamiinide poolest, mis teeb sellest hea valiku kergete roogade jaoks.
- Kas kõrvitsa koor tuleb eemaldada? — Õhukese koorega sortide puhul (nt Hokkaido) võib koore pärast põhjalikku pesemist jätta alles; kõvade sortide (muskaat, suur talvine) puhul on parem koor eemaldada.
- Kuidas on kõige parem kõrvitsat valmistada — keeta või küpsetada? — Küpsetamine tugevdab karamellimaitset ja viljaliha tihedust, keetmine on sobiv supide ja püree valmistamiseks.
- Kas kõrvitsat saab külmutada? — Jah. Puhasta, lõika ja blanšeeri tükid, seejärel külmuta. Samuti saab külmutada püree.
- Kas on vastunäidustusi? — Kõrvits on enamiku inimeste jaoks ohutu. Siiski peaksid inimesed, kellel on haruldane allergia kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) vastu, olema ettevaatlikud. Samuti tuleks diureetilise toime tõttu (kiudainete tõttu) järgida mõõdukust.
3 huvitavat fakti kõrvitsate kohta
- Kõrvits on puuvili, mitte köögivili, kuna sisaldab seemneid ja areneb taime õiest.
- Kõrvitsa populaarsuse kiire kasv Euroopa köögis on seotud huvi suurenemisega jätkusuutliku toitumise ja kohalike juurviljade/talveköögiviljade vastu.
- Kõrvitsaseemneid (pepite) on Kesk- ja Ida-Euroopas traditsiooniliselt kasutatud olulise suupiste ja rikkaliku tsink- ja magneesiumallikana.
Ajalooline ekskurs: kes ja millal hakkas kõrvitsaid toiduna tarbima
Kõrvitsad (ja muud talvekõrvitsad) pärinevad Uuest Maailmast: Ameerika põlisrahvad kasvatasid neid tuhandeid aastaid enne eurooplasi. Pärast Kolumbuse avastusi (15.–16. sajand) jõudis kõrvits Euroopasse ja varsti hakati seda kasvatama Vahemere piirkonnas ja Põhja-Euroopas talve köögiviljana.
Euroopas hakati kõrvitsat hiljem kasutama mitte ainult dekoratiivse „laternana” halloweenil (USA-s), vaid ka täisväärtusliku tootena: suppides, pürees, pajaroogades. Viimase kümne aasta jooksul on kõrvitsast saanud jätkusuutliku, hooajalise ja mugava põhjamaise köögi sümbol.