Laste joonistused, käsitööd ja leitud esemed muudavad toa kiiresti kaasaegse kunsti muuseumi filiaaliks.
Selle asemel, et neid lõputult ära visata või segamini ladustada, on olemas viis, kuidas säilitada olulised asjad ja õpetada lapsele korrahoidu.
Võtke üks suur, kuid mitte liiga sügav plastikkast kaane ja lukuga.
Sobib läbipaistev, et sisu oleks näha, või värviline – vastavalt soovile. Märgistage see „nädala aardekambriks”.
Asetage see lapsele sobivasse kohta. Nüüd kehtib reegel: nädala jooksul võib laps sinna panna kõik, mida ta väärtuslikuks peab – ilusaima kivikese, parima joonistuse, paberlennuki, käbikese.
Oluline on, et kõik mahuks kasti, kui kaas on suletud.
Nädala lõpus (näiteks pühapäeva õhtul) korraldage „aarete pidu”.
Avage koos lapsega karp. Vaadake läbi kõik asjad. Küsige: „Kas see on kõige tähtsam asi, mis tuleb igaveseks alles jätta?” Kui jah, siis läheb ese püsivasse hoiule.
Selleks muretsege ilus karp, joonistuste album või spetsiaalne riiul.
Kui ese ei tundu enam nii väärtuslik, võite selle pildistada ja hoolikalt ära visata, ära anda või uue käsitöö jaoks kasutada.
Konteiner on vaba ja valmis uute nädalate aardeid vastu võtma.
See meetod õpetab last otsuseid tegema, oma asju hindama ja ruumi piiratust mõistma.
Ta näeb, et tema loomingut austatakse, kuid samal ajal ei valitse toas kaos. Teil ei ole vaja nuriseda ega salaja laste meistriteoseid ära visata.
Süsteem toimib ise. Laps on uhke oma kollektsiooni üle ja teie säilitate mõistuse ja korra.
Proovige alustada järgmisel esmaspäeval. Te üllatute, kui kiiresti lapsed mängureeglid omaks võtavad ja hakkavad oma leide rõõmuga sorteerima.
Kodu muutub puhtamaks ja mälestused väikestest rõõmudest jäävad alles.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!