Soomlased on olnud maailma suurimad piima tarbijad, kuid nüüd valatakse klaasidesse üha enam kaera piima asemel traditsioonilist piima. Heinola ABC-s saab selgeks, miks soomlastele meeldib kaera maitse ja miks traditsiooniline piima tarbimine langeb nagu lehma saba.
Mees tutvustab end kui Teemu Huuki. Ta on trummar, kes on praegu Helsingist Kesk-Soome turneel. Ta paistab silma, sest liigub enesekindlalt, ilma kõhkluseta ja kaalutlemata. Ta haarab purgi mõlema käega ja raputab seda jõuliselt.
Kõikide žestid ei ole nii otsustavad. Selles ABC joogikioskis Heinolas tuleb teha suuri valikuid. Kui olete läbinud kaheksa erineva kohvi labürindi või otsustanud, kas soovite oma teed 75, 85 või 95 kraadi juures, seisate lõpuks silmitsi ülimalt olulise küsimusega: millist piima?
Valida on kahe liigi vahel: traditsiooniline lehmapiim ja kaerapiim. Viimast ei tohiks siiski piimaks nimetada, sest piim on ametlikult ainult udarast erituv vedelik. Õnneks pole siin keelepolitseid.
Pidev kohvijoojate vool ei pruugi mõista, kui oluline on nende valik.
Teemu Huuki on selle üle mõelnud.
„Kaerapiim on parem, vastutustundlikum ja vastab rohkem minu väärtushinnangutele,” ütleb ta.
Teemu on vegan. Ta on häiritud sellest, kuidas meie, inimesed, loomi kohtleme.
„Lehmad peetakse väikestes ruumides, et inimesed saaksid toitu, ja kui neid enam vaja ei ole, tapetakse nad,” ütleb ta.
Seetõttu valib Teemu kaerapiima ja võimaluse korral kodumaise alternatiivi, mida ABC näib pakkuvat.
„Olen märganud, et see säilib külmkapis tihti kauem.”
Teenindusjuht Juha Nurminen jälgib huviga kaerapiima kasvavat populaarsust.
ABC-s Heinolas on Soome esindatud miniatuuris. Talvel on klientuur pärit lähiümbrusest, kuid suvel sõidavad pealinna elanikud mööda maanteed 5 järjekindlalt oma suvilatesse Ida-Soomes. Kohvi ja piima naudivad paljud erinevad inimesed teel olles.
Restorani teenindusjuht Juha Nurminen vahetab kaerapiima pakid umbes kord tunnis. Paar korda päevas täidab ta kümne liitrise lehmapiima mahuti. Ta meenutab, et kaerapiim tuli traditsioonilise piima kõrvale umbes viis aastat tagasi. Lehmapiim on endiselt kõige populaarsem. Tema hinnangu järgi on kümnest klaasist või kruusist seitse täidetud lehmapiimaga ja kolm kaerapiimaga.
„Kaerapiima tarbimine on tohutult kasvanud ja on olnud põnev jälgida seda muutust.”
Nurminen kasvas üles piimafarmis ja armastusest lehmade vastu joob ise lehmapiima, kuid tema pere nooremad liikmed on üle läinud kaerapiimale.
Soomes on vedel piima tarbimine järsult vähenenud.
Helsingi elanik Hanna-Elina Koivisto läheneb piimapunktile. Ta on teel sõbrannadega Jyväskylä poole, et osaleda tüdrukuteõhtul, ja on ka oma valiku teinud. Aga enne seda sõna Soome loodusvarade instituudi vanemteadur Csaba Jansikult.
Ta on sündinud Ungaris, kuid teadurina on ta Soome toidukultuuri keskmes. Koolis õpetati meile, et Soome on maailma suurim piimatarbijariik.
Kuid vedel piima tarbimine on nüüd langemas nagu vanasõna lehma saba ja on tegelikult langenud alates 1980. aastatest. Langus on dramaatiline, suurem kui mis tahes muu toiduaine puhul.
„Langus on alates 2014. aastast kiirenenud ja seda on vähemalt osaliselt mõjutanud kasvav nõudlus taimsete jookide järele,” ütleb Jansik.
Kui 1950. aastatel oli vedel piima tarbimine ühe elaniku kohta koguni 380 liitrit, siis tänapäeval on see alla 90 liitri. Sellega võrreldes on taimsete piimade tarbimine endiselt väike, umbes 7 liitrit aastas, kuid see kasvab pidevalt. Jansik soovitab tungivalt astuda sisse ABC-ga samas hoones asuvasse toidupoodi ja vaadata piimariiulit.
„Erinevatele taimsetele jookidele reserveeritud pind on viimasel ajal märkimisväärselt suurenenud, eriti võrreldes taimsete lihasubstituutidega. Nende valik on endiselt palju tagasihoidlikum.”
Taimepõhine piim valmistatakse kaerast, sojast, riisist, pähklitest, peaaegu kõigest.
„Maailmas on soja baasil valmistatud piimajooke selles tarbijarühmas kõige rohkem, kuid Soomes on 60 protsenti kaera baasil valmistatud.”
Pikka aega oli piimal oma valitsusväline organisatsioon, mis valis oma suursaadikuks piimatalitüdruku.
See on suur muutus riigis, kus piim on olnud rahvuslik toiduaine. Kuni 2020. aastani oli piimal oma valitsusväline organisatsioon Maito ja terveys ry (Piim ja tervis), mis valis igal aastal piimatalitüdruku.
Pikka aega oli piim ainus toiduaine, mida koolides reklaamida võis. Samuti on seda juba ammu müüdud sportlaste nägudega. Kui elasite 1980. aastatel, võite mäletada loosungit „piim, juust, või – tugeva keha jaoks”.
Kõrge kolesteroolitaseme tõttu vältib vanemteadur Jansik loomseid rasvu ja kasutab kaera- ja lõssipiima segu.
Ta usub, et kaera-piima edu üks põhjus on selle maitsete lai valik. Kaerapiima on saadaval selliste maitsetega nagu šokolaad, vanilje, pähkel, kaneel ja isegi eksootiline kõrvits. Hiljuti leidis ta piima, mis on valmistatud maailma kõige kallimast pähklist, makadaamiast.
Tsöliaakikutel ei ole alati energiat kontrollida, kas kaerapiim on kindlasti gluteenivaba
Hanna-Elina Koivisto on juba täies hoos. Ta valab otsustavalt lehmapiima oma kohvi sisse. Paljud tema sõbrad on hiljuti loomsetest toodetest taimsetele üle läinud ja toidu eetikat arutatakse ka nende ühises WhatsAppi grupis.
Hanna-Elina on samuti teemast huvitatud, kuid tsöliaakiahaigena ei viitsi ta kontrollida etiketti, et näha, kas kaerapiim on seekord gluteenivaba. Sageli ei ole see seda.
Hiljuti hambaarsti külastanud, on ta mures ka oma hammaste tervise pärast, kuna kaerapiim sisaldab suhkrut.
Ta tunnistab, et valikud ei ole alati lihtsad. Lehmapiim on problemaatiline oma suure süsiniku jalajälje ja lehmade metaaniheitmete tõttu.
„Otsused ei ole lihtsad, kui pead mõtlema nii oma hammaste kui ka lehmade peale,” ohkab ta.
Piima tarbitakse ka Soome varustuskindluse pärast
Marja-Leena Hannula on teel Stockholmi ja on peatunud koos abikaasa ja nende neljase seltskonnaga kohvi jooma. Ta naljatab, et joob kohvi juurde piima oma tundliku mao tõttu. Piim peab olema lehmapiim, sest ta ei meeldi kaerapiima maitse, mis on tema arvates liiga rasvane.
„Ja jah, ma arvan, et riigil peab olema põhitoiduga kindlustatus.”
Hyvinkääs elaval Räsäneni perel on palju erinevaid tarbijaid. Nelja-aastane Jasper on pere piimapoiss. Ta küsib sageli piima kohe pärast ärkamist. Tema õde Julia on õpetanud emale kaerapiima jooma, kuna ta on alates lapsepõlvest olnud lehmapiima suhtes allergiline. Isa Mikko valab harvadel juhtudel, kui seda on saadaval, oma tassi punast piima.
„Meie valikuid ei mõjuta muud tegurid, vaid allergiad ja maitse,” võtab ema Maarit Räsänen kokku.
Naised ja noored eelistavad kaerapiima meestele ja vanematele inimestele
Piima valides mõtlevad ABC kliendid sellistele suurtele teemadele nagu maapiirkondade elanike elatise teenimine, Soome maapiirkonnad, kliima ja oma identiteet.
Kui hakata põhjuseid tõsiselt uurima, mõjutavad valikut ka paljud teised tegurid.
Mais avaldasid Helsingi ja Turu ülikoolid ning Luke suure tarbijaküsitluse, millele vastas 1252 kodanikku. Aruandes pealkirjaga „Ruokatulevaisuudet” (Toidu tulevik) uuritakse kogu toiduainete süsteemi suunda. Üks osa käsitleb piimatooteid ja nende taimseid alternatiive.
Helsingi Ülikooli majandusteaduskonna tarbijauuringute professor Mari Niva ütleb, et tulemuste põhjal valivad naised taimseid tooteid sagedamini kui mehed. 28% naistest ja 20% meestest tarbib neid vähemalt kord nädalas. Mida noorem, haritum ja linnalikum on tarbija, seda rohkem meeldib talle näiteks kaerapiim.
„Maitse on inimeste jaoks toidu puhul kindlasti kõige olulisem tegur. See on oluline peaaegu 100% vastanutest,” ütleb Niva.
Muud olulised tegurid on taskukohasus, heaolutunne ja tervislikkus. Kliima ja keskkonnasõbralikkus on mõnevõrra olulised enam kui poolele vastanutest, kuid need jäävad selgelt maha paljudest teistest nimekirjas olevatest teguritest. Isegi valmistamise lihtsus on olulisem.
Niva juhib tähelepanu sellele, et enam kui veerand soomlastest näeb lihatootmises eetilisi probleeme, kuid ainult 16 protsenti arvab sama piimakarjakasvatuse kohta. Noorte ja pensionäride arvamused on aga väga erinevad.
„Piimakarjakasvatuse puhul on see arutelu ehk alles lapsekingades,” spekuleerib Niva.
Enamik, 73 protsenti vastanutest, usub endiselt, et piimatooted on Soome toitumises oluline osa, kuigi 39 protsenti arvab, et neid saab asendada taimset päritolu alternatiividega.
Siiski tundub, et aastakümnete pikkune haridus on teinud oma töö. Tervelt 86 protsenti vastanutest usub, et Soome peab jätkama oma piima tootmist, isegi kui nad ise piima maitset ei armasta.
Piimamüüdid šokeerisid oma ebatavalise turundusstiiliga
Piim ei ole aga lihtsalt piim. See on ka identiteet. Ja lahinguväli.
Mais kutsus loomade õiguste organisatsioon Animal Justice Association tarbijaid üles loobuma lehmapiima kasutamisest. Ühing loetles mitu põhjust, millest üks oli lehmade aretamine. Anekdoodina mainiti, et tänapäeva lüpsilehmad on nii suured udarad, et teised lehmad võivad kitsastes tingimustes neid tallata.
Õhus on olnud ka Soome ja Rootsi vaheline konkurents.
2020. aasta sügisel tekitas Rootsi kaerapiima tootja Oatly palju poleemikat, jagades 250 000 lastega perele brošüüri Maitomyytit (Piimamüüdid), milles kritiseeriti teravalt lehmapiima tootmist.
Ettevõte sai turunduseetika nõukogult kriitikat laste kergeusklikkuse ärakasutamise eest.
Professor Mari Niva ütleb, et selline kampaania tekitab Soomes pahameelt.
„Toiduainete turunduses ei ole me tavaliselt kasutanud teiste kritiseerimise lähenemist, vaid pigem rõhutanud oma toodete suurepärasust.”
Niva sõnul käitub üldsus selles küsimuses nagu tavaliselt, st paindlikult. Segakasutus on populaarne.
Hea näide sellest on ABC-s peatunud mootorratturite trio. Seppo Penttinen, Ari Häkkänen ja Veli-Matti Porkka kasutavad erinevaid piimatooteid sujuvalt. Ari valab oma kohvisse kõike, mis parasjagu käepärast on. Seppo keedab oma hommikuputru kaera piimaga, sest see muudab selle pehmemaks.
Ainult Veli-Matti on pahane, et vanu häid asju segatakse.
„Steik, mis ei ole valmistatud lihast, ei ole steik. Sama kehtib ka piima kohta,” ütleb ta.
Kuidas on lood tervislikkusega? Mida peaks kasutama, kui soovite oma tervist maksimaalselt hoida?
Aga kuidas on lood suure küsimusega, mida on kindlasti arutatud igas Soomes viimastel aastatel avaldatud ajalehes: kumb on tervislikum?
Telefoni teises otsas kostab kerge ohkamine. Toitumisspetsialistid on väga ettevaatlikud, sest mida iganes nad ka ütlevad, peavad nad navigeerima sotsiaalmeedia miiniväljal.
Helsingi Ülikooli toidu- ja toitumisteaduskonna vanemlektor ja dotsent Liisa Korkalo ütleb, et selget vastust ei ole. Kaera- ja lehmapiim sisaldavad sama palju rasva, kuid kaerapiimas olev küllastumata rasv on tervislikum. Teisalt sisaldab kaerapiim kaerast pärit looduslikku suhkrut, mistõttu põhjustab see nagu iga teine suhkrurikas jook hammastele happelisi rünnakuid.
Korkalo märgib, et kui vedel piim kasutatakse peamiselt kohvis, ei ole selle kvaliteet toitumise seisukohast oluline.
„Päevane rasva- ja süsivesikute tarbimine tuleb muudest allikatest.”
Ametlikes toitumissoovitustes nimetatakse rasvavabasid või madala rasvasisaldusega piimatooteid olulise valgu, kaltsiumi, joodi ja D-vitamiini allikana. Täiskasvanud peaksid tarbima neid tooteid päevas 3,5–5 desiliitrit.
Soovitustes mainitakse nüüd ka, et kui te piimatooteid ei tarbi, peaksite valima taimsed joogid, millele on lisatud need toitained.
Liisa Korkalo märgib, et kuigi mõned inimesed mõtlevad mõistlikult selle peale, mida nad suhu panevad, mõtlevad teised sellistele asjadele liiga palju. Lõpuks nõustub ta siiski tegema väikese paljastuse neile, kes soovivad vähendada oma keskkonnamõju, kuid maksimeerida valgu tarbimist.
Sel juhul ei ole mõtet valida lehmapiima kaera asemel.
„Täiskasvanud kõigesööja saab toidust piisavalt valku, aga kui järgite vegan dieeti, tasub valida sojajook. Selle aminohapete koostis on kõigist taimsetest jookidest kõige tasakaalustatum.”
Kes Soomes eelistab taimseid tooteid, mida kasutatakse samamoodi kui piima?
2025. aasta mais avaldasid Helsingi Ülikool, Soome Loodusvarade Instituut (Luke) ja Turu Ülikool aruande pealkirjaga Ruokatulevaisuudet (Toidu tulevik), mis, nagu nimigi ütleb, käsitleb Soome toiduainete süsteemi tulevikku. Üks raporti osa keskendub piimatoodetele ja nende taimsetele alternatiividele. Raporti jaoks viidi läbi tarbijaküsitlus, millele vastas 1252 kodanikku.
Piima kohta esitatud väited raportis „Food Futures”
1. Piimatooted on mitmekesise toitumise oluline osa:
73% vastanutest nõustub sellega.
- 62,3% alla 34-aastastest.
- 79% üle 65-aastastest.
2. Piima saab hõlpsasti asendada taimse alternatiiviga:
39,2% vastanutest nõustub sellega.
- 54,9% alla 34-aastastest.
- 27,5% üle 65-aastastest.
3. On oluline, et Soome jätkaks ka tulevikus oma piima tootmist:
85,9% vastanutest nõustub sellega.
- 77,3% alla 34-aastastest.
- 92,3% üle 65-aastastest.
4. Kliimamuutuste aeglustamiseks tuleks piimatoodete tarbimist oluliselt vähendada:
26,6% vastanutest nõustub sellega.
- 35,6% alla 34-aastastest.
- Üle 65-aastastest on sellega nõus 20,2%.
5. Piimatootmine on ebaeetiline:
Kõigist vastanutest on sellega nõus 16,3%.
- Alla 34-aastastest on sellega nõus 29,1%.
- Üle 65-aastastest on sellega nõus 5,6%.
Allikas: Food Futures.