Kuum dušš ei ole ainult viis väsimuse maha pesemiseks, vaid ka tõeline rituaal, mis on paljude jaoks saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. See virgutab, lõdvestab ja aitab tunda end värskena, ning arstid rõhutavad, et igapäevane dušš soodustab ka naha tervist, eemaldades mikroobid, surnud rakud ja seened.
Kuid inimeste harjumused erinevates riikides on väga erinevad ja mitte kõik ei pea vajalikuks end iga päev pesta.
Dušš erinevates Euroopa riikides
Global Indexi uuring näitas huvitavaid andmeid: Itaalias võtab peaaegu 95% elanikest duši iga päev, kuid Saksamaal ja Suurbritannias on selliseid inimesi vähem kui 65%. Need arvud tekitasid sotsiaalmeedias elava arutelu: mõned naljatasid kultuuriliste erinevuste üle, teised vaidlesid hügieeni ja ökoloogia üle.
Samal ajal on London ja Berliin endiselt turismikeskused, kuhu igal aastal saabub miljoneid reisijaid. Paljusid külalisi üllatavad mitte ainult kohalike elanike harjumused, vaid ka vannitubade ülesehitus.
Kuidas erineb Euroopa dušš Ameerika omast
Turistidele, kes on harjunud avarate vannitubade ja pikkade „veemeditatsioonidega”, võib Euroopa dušš olla katsumus.
- Kabiini suurus. Paljudes hotellides on see nii kompaktne, et seal on peaaegu võimatu ümber pöörata.
- Kardinate ja uste puudumine. Vesi voolab lihtsalt kalduva põranda mööda ära.
- Kuumavee piirang. Kalli elektrienergia tõttu paigaldatakse sageli väikesed boilerid.
- Käsidušid. Pesemiseks tuleb ühe käega duššiotsikut hoida ja teisega keha seebiga sisse seebitada.
Selline süsteem aitab säästa aega ja vett, kuid USA või Kanada turistidele võib see tunduda ebamugav.
Nõuanded samm-sammult: kuidas valmistuda Euroopa dušiks
- Vaadake broneerimisel toa fotot – see aitab vältida ebameeldivaid üllatusi.
- Võtke kaasa korduvkasutatav dušimüts ja kerged sussid.
- Õppige kiire pesemise tehnika käsidušiga.
- Võtke kaasa kuivšampoon ja niisutatud salvrätikud värskendamiseks.
- Kui soovite lõõgastuda, planeerige külastus spaasse või hamami.
Aga mis oleks, kui ühendada kultuurilised harjumused?
Eurooplased valivad sageli lühikese duši, lähtudes keskkonnasäästlikkusest ja ökonoomsusest, samas kui ameeriklased armastavad mugavuse nimel pikki veeprotseduure. Reisijal jääb üle ainult leida tasakaal: olla avatud kohalikele traditsioonidele ja samal ajal jätta ruumi harjumuspärastele väikestele rõõmudele.
KKK
Milline dušš on parem – hommikune või õhtune?
See sõltub harjumustest. Õhtune dušš aitab lõõgastuda, hommikune – virgutada.
Kui palju maksab Euroopa spa külastus?
Keskmiselt maksab pilet 15–40 eurot, lisateenused tasutakse eraldi.
Mida võtta reisile enesehoolduseks kaasa?
Kuivšampoon, puhastussalvrätikud, mini-dušigeel ja kokkupandav kosmeetikakott.
3 huvitavat fakti
- Jaapanis ei ole dušš nii populaarne, seal eelistatakse traditsiooniliselt ofuro-vanni.
- Keskmine eurooplane veedab duši all umbes 8 minutit, ameeriklane 15 minutit.
- Keskkonnakaitsjad on arvutanud, et duši aja lühendamine 15 minutilt 5 minutile säästab kuni 100 liitrit vett.
Ajalooline kontekst
- Juba 19. sajandil peeti dušši luksuseks ja raviprotseduuriks, mis ei olnud kõigile kättesaadav.
- 20. sajandil sai duššist tavaline kodune element, kuid just eurooplased hakkasid esimesena aktiivselt veekulu vähendama, mis kajastus ka nende vannitubade konstruktsioonis.