Tagasilöögikell on käivitatud: sel nädalavahetusel peame taas oma kellad ümber seadistama. Bulgaaria, koos kogu Euroopaga, läheb üle astronoomilisele ehk nn talvisele ajale.
See on muutus, mis annab meile hommikul ühe tunni rohkem magada, kuid võtab ära osa päevavalgust pärastlõunal. Ja kui me valmistume varasema pimeduse saabumiseks, jääb ikka veel õhku küsimus: kas see on viimane kellaaja muutus?
Millal täpselt me sel sügisel kella ümber lükkame?
Reegel on selge: üleminek talvisele ajale toimub alati oktoobri viimasel nädalal.
2025. aastal tähendab see, et üleminek toimub:
- Ööl laupäevast (25. oktoober) pühapäevale (26. oktoober) 2025. aastal
- Täpselt kell 4:00 pühapäeva hommikul tuleb kellad ühe tunni võrra tagasi keerata – kell 3:00.
Enamik tänapäevaseid seadmeid, nagu nutitelefonid, arvutid ja nutikellad, uuendavad end automaatselt. Siiski peate oma analoogkellad, samuti ahju, mikrolaineahju või auto kellad käsitsi ümber seadma.
Kas see on viimane üleminek? Debatt ELis jätkub
Küsimus, mille me kõik endale igal kevadel ja sügisel esitame, on „Kui kaua veel?”.
2018. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lõpetada kellaaja muutmine kogu Euroopa Liidus. 2019. aastal toetas Euroopa Parlament seda ettepanekut hääletusega, andes liikmesriikidele tähtaja otsustada, millist kellaaega nad eelistavad püsivalt säilitada – suve- või talveaja.
Miks me siis ikkagi veel kellaaega muudame?
Kava oli viimane muudatus teha 2021. aastal, kuid mitmed tegurid takistasid lõpliku otsuse vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus (kus osalevad liikmesriikide ministrid):
- Konsensuse puudumine: riigid ei suutnud üksmeelele jõuda. Lõunapoolsed riigid (nagu Bulgaaria, Kreeka, Itaalia) kaldusid suveaja säilitamise poole (et õhtul oleks rohkem valgust), samas kui põhjapoolsed riigid (nagu Eesti, Soome ja Saksamaa) eelistasid talveaega (et hommikuti ei oleks liiga pime).
- COVID-19-pandemia: Koronakriis lükkas selle küsimuse Brüsseli prioriteetide nimekirjas kaugele tagaplaanile.
- Brexit: Ühendkuningriigi lahkumine raskendas samuti koordineerimist.
Praeguse seisuga (oktoober 2025) ei ole lõplikku otsust ja teema on „pausil”. Kuni ELi nõukogu jõuab kokkuleppele, jääb direktiiv kehtima ja me jätkame kellaosade nihutamist kaks korda aastas.
Plussid ja miinused: miks me seda üldse teeme?
Kellaaja muutmine võeti esmakordselt laialdaselt kasutusele Esimese maailmasõja ajal (Bulgaarias 1979. aastal) peamise eesmärgiga säästa energiat – idee oli kasutada rohkem loomulikku päevavalgust ja vähendada vajadust kunstliku valguse järele õhtul.
Tänapäeval on see argument aga tugevalt vaidlustatud:
- Vastased: Nad rõhutavad, et tänapäevane elustiil ja energiatõhusad seadmed muudavad säästud tähtsusetuks. Nad rõhutavad negatiivset mõju tervisele – üleminek (eriti kevadel) häirib tsirkadiaanset rütmi (bioloogilist kella), põhjustab unehäireid, suurendab stressi ja isegi suurendab südamehaiguste riski üleminekujärgsetel päevadel.
- Toetajad: Väidavad, et suveaeg julgustab inimesi olema pärast tööd väljas aktiivsemad, mis on hea turismile, kaubandusele ja rahvatervisele.
Kuidas kergemini kohaneda?
Kuigi talveajale üleminek on kergem, kuna „võidame” tunni uneaega, võib see siiski meie rutiini häirida. Siin on mõned nõuanded:
- Ärge kiirustage: proovige laupäeva õhtul minna voodisse tavalisel ajal, et saada lisatund uneaega.
- Kasutage valgust: proovige pärast üleminekut hommikul päikesevalgust saada. See aitab bioloogilisel kellal kiiremini „sisse elada”.
- Olge kannatlikud: Keha vajab paar päeva, et harjuda uue rütmi ja varasema pimedusega.
Nii et sel pühapäeval ärge unustage: kell 4:00 saab kell 3:00. Me saame rohkem magada, aga selle tava kaotamiseks peame veel ootama.