Mahlane, aromaatne steik on roog, mis suudab võluda isegi kõige nõudlikumaid gurmaane. Kuigi see on seotud Ameerika köögiga, on see üha sagedamini ka Eesti laual – ja mitte ainult restoranides, vaid ka kodudes. Edu võtmeks on aga mitte ainult hea kvaliteediga liha, vaid ka õige valmistamistehnika.
Kuidas valmistada head steaki, mis oleks ideaalselt küps, maitsev ja pehme, suus sulav? Tekstist leiad vastused olulisematele küsimustele: mis on steak, kuidas seda maitsestada, kuidas praadida ja millega kõige paremini serveerida, et lihast parim välja tuua.
Mis on steak?
Võiks arvata, et igaüks teab, mis on steak. Aga kas see on tõesti nii? Tasub seda küsimust täpsustada. Steik on lihaosa, enamasti veiseliha, mis on lõigatud lihaskiudude suunas, tavaliselt koos vähese rasvaga. Klassikaline steik pärineb parimatest lihalõigust, nagu antrikot, rostbiif või sisefilee, mis on õrnad ja intensiivse maitsega. Sõltuvalt liha liigist ja lõikamisest erinevad steikid struktuuri, marmorjasuse (st lihasekese rasva koguse) ja valmistamisviisi poolest. Just see mitmekesisus on teinud steikist hea maitse ja kokakunsti sümboli.

Kuidas teha head steiki – liha ja maitseainete valik
Eduka steigi saladus algab õige liha valikust. Parim on laagerdunud veiseliha, millel on nähtav marmorjasus, st õrn rasvakiht, mis praadimisel sulab, andes lihale mahlakuse ja sügava maitse. Kõige sagedamini soovitatavate lõigete hulka kuuluvad antrikot (ribeye) – maitse- ja aroomirikas, rostbeef (sirloin) – veidi tihedam, kuid sama aromaatne, ning sisefilee (tenderloin) – eriti õrn, ideaalne neile, kes hindavad mahedamat maitset. Oluline on, et liha saavutaks enne töötlemist toatemperatuuri – piisab, kui võtta see 30–60 minutit enne praadimist külmikust välja.
Vürtside puhul kehtib steikide puhul reegel „mida vähem, seda parem“. Kvaliteetne veiseliha ei vaja palju – piisab värskelt jahvatatud mustast piprast ja jämedast meresoolast. Steik maitsestatakse vahetult enne praadimist, mõnikord alles pärast kuumtöötlemist – see sõltub eelistustest ja liha liigist. Mõned lisavad ka veidi oliiviõli või hõõruvad lihasse purustatud küüslaugu, kuid tasub olla mõõdukas, et mitte summutada veiseliha loomulikku maitset. Maitset võib täiendada ka maitserohelise või rosmariinioksaga, mis pannakse praadimise ajal pannile – see on lihtne viis roa aromaatseks viimistlemiseks.

Kuidas praadida steiki?
Steigi praadimine on oluline etapp, mis määrab selle maitse ja konsistentsi. Steigi küpsusaste sõltub isiklikest eelistustest ja liha liigist. On olemas mitu põhilist küpsusastet, mis erinevad praadimise aja ja temperatuuri poolest. Vaata, kuidas praadida steiki, et saada soovitud tulemus:
- rare (verine) – steiki praetakse umbes 1–2 minutit mõlemalt poolt, et välimine kiht oleks hästi pruunistunud, kuid sisemus jääks verine. Sellisel steikil on soe, punane keskosa ja see on väga mahlane.
- medium rare (keskmiselt verine) – see on üks kõige sagedamini valitud küpsusastetest. Steiki praetakse 2–3 minutit mõlemalt poolt, et välimine kiht oleks kuldpruun ja sisemine jääks roosa, mahlakas ja õrn,
- keskmine (keskmiselt küps) – steiki praetakse umbes 4 minutit mõlemalt poolt. Sisemine on kergelt roosa ja liha on tihedama struktuuriga, kuid siiski üsna mahlakas,
- keskmiselt läbi (medium well) – praadimisaeg on umbes 5 minutit mõlemalt poolt. Liha on peamiselt pruun, keskosa on veidi roosa, kuid säilitab siiski niiskuse,
- läbi (well done) – praadige steiki 6–7 minutit mõlemalt poolt, kuni sisemine osa on täielikult pruun ja kuiv. Kuigi mõned steikisõbrad seda küpsusastet vältivad, võib hästi küps steik ikkagi maitsev olla, kui valida õige liha.
Steikide küpsetamiseks on parim kasutada paksupõhjalist pann, mis jaotab soojuse ühtlaselt, või grill. Tuleb meeles pidada, et liha praadimise ajal ei tohi torgata, sest mahla väljumine muudab steigi kuivaks. Ideaalne on lasta steigil pärast pannilt võtmist paar minutit puhata, et mahl jaotuks lihas ühtlaselt. Tulemus? Soovitud mahlakus.

Millega steiki serveerida?
Steik on roog, mis sobib hästi mitmesuguste lisanditega, mis rõhutavad selle maitset ja tasakaalustavad selle intensiivsust. Klassikaline valik on kartul – seda võib serveerida mitmesugustes variatsioonides, alates klassikalistest friikartulitest, püree kuni ürtidega küpsetatud kartuliteni. Steikidega sobivad hästi ka muud köögiviljad – grillitud, küpsetatud või aurutatud, nagu spargel, brokkoli, porgand või mais, mis lisavad taldrikule värskust ja värvi.
Neile, kes otsivad rafineeritumaid kombinatsioone, on suurepäraseks lisandiks kastmed – klassikaline piprakaste, palsamikaste või punase veini kastme baasil. Steigi maitset võivad täiendada ka salatid kergelt hapukate koostisosadega, näiteks rukola, kirsstomatid, oliivid või punane sibul, mis kontrasteeruvad suurepäraselt liha rasvasusega.

Sageli serveeritakse steike ka leivaga, näiteks krõbeda baguette’i või küüslauguleibadega, mis imavad hästi liha mahla ja kastmeid. Nüüd tead, millega steike serveerida. Pea aga meeles, et selles osas, nagu igas muuski kulinaarias, piirab sind ainult sinu kujutlusvõime.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!