Kouvola Liquorice on tootnud lagritsat peaaegu 80 aastat, peamiselt oma Soome klientidele.
Kuid omanik Timo Nisula soovib muuta oma kondiitritooted järgmiseks ülemaailmseks luksustooteks.
Kouvola Liquorice’i lugu algab 1906. aastal, kui ettevõte, mis tol ajal kandis teist nime, tootis Viiburis limonaadi. Ettevõte kolis Uusikaupunki ja sõja järel, ratsioneerimise ajal, anti talle lakritsi valmistamiseks vajalikud koostisosad. Soomlased armastasid seda toodet ja ettevõte laiendas oma maiustuste tootmist Kouvolasse, kus see on olnud sellest ajast peale.
Kouvola Liquorice ekspordib praegu oma värsket lagritsat Skandinaaviasse, mõnedesse Euroopa mandri riikidesse ja isegi Kanadasse, ning Nisula soovib laieneda. Kuigi ta ei oota, et Walmart hakkaks nende musta maiustust müüma, soovib ta, et nende hoolikalt valmistatud ja ilusalt pakendatud tooted jõuaksid luksus- ja gurmeepoodide riiulitele üle kogu maailma.
Käsitsi valmistatud luksuslik lagrits 60 aasta vanuse retsepti järgi
Olles aastatepikkuse kogemuse omandanud toiduainete, sealhulgas kaaviar ja šokolaadi importimisel, teab Nisula, et kvaliteetsetele toodetele on nõudlus. Miks siis mitte lagrits? Nisula on juhtinud Kouvola Liquorice’i alates 2008. aastast, kuid lagritsat on valmistatud samal viisil alates 1960. aastast, kui inglise lagritsaekspert ja konsultant H. Knoch retsepti täiendas. Nii nagu tollal, valmistatakse musta maiustust käsitsi ja turustatakse klientidele, kui see on veel värske.
See maiustus on väga erinev soolasest lagritsast. Kuigi see on sama must, on selle maitse väga erinev. „Need on kaks täiesti erinevat toodet: soolane lagrits on valmistatud laboris ammooniumkloriidist, aga meie lagrits on valmistatud lagritsajuurtest ja kääritatud meie tehases. Kõik ei armasta soolast lagritsat, kindlasti ei armasta kõik ka lagritsat, aga isegi kui pool maailma elanikkonnast seda ei armasta, on meil ikkagi 3,5 miljardit potentsiaalset klienti, keda võita,” ütleb Nisula.
Aeg lagritsa revolutsiooniks
Lagritsat on inimkonna ajaloos kasutatud ja nauditud juba sajandeid, kuid hoolimata sellest, et seda on nautinud paljud liidrid, nagu Julius Caesar, Aleksander Suur ja isegi Egiptuse vaarao Tutanhamon, pole lagritsal kunagi olnud oma revolutsiooni. Tänu oma raviomadustele kasutatakse seda endiselt lääne ja ida meditsiinis. Tema antimikroobsed omadused teevad sellest ka kosmeetikatööstuses ihaldatava koostisosa ning seda kasutatakse ka tubaka maitsestamiseks. Need on kolm peamist lagritsa kasutusalast maailmas, neljandaks tuleb toiduainetööstus.
End ise „lagritsa meistriks” nimetav Nisula tahab seda muuta:
„Lagrits on põnev koostisosa ja me peaksime seda austama selle unikaalse maitse, veini ja toidu maitsmise ning nende kokkusobitamise viisi eest. Ma reisisin Itaaliasse, et külastada inimesi, kes kasvatavad meie kasutatavat lagritsat, ja nad on oma toote üle sama uhked kui veinitootjad. Lagritsa maitse sobib tegelikult hästi kokku klaasi veiniga.”
Kouvola lakritsi evangeeliumi levitamine üle maailma võib tunduda ambitsioonikas – või isegi veidi ebareaalne –, kuid ettevõte on Nisula juhtimise all kasvanud ja tuntust kogunud. Täna toodetakse viis korda rohkem lakritsi ja laienemise käigus soovitakse seda kogust isegi kahekordistada.
Hoolimata tootmismahu märkimisväärsest kasvust, ei kavatse Nisula maailma lakritsiturgu mahuga vallutada:
„Kouvola Liquorice’i lugu on põnev ja me pole kunagi teinud järeleandmisi kvaliteedi ega meetodite osas. Meil on oskusteave, et toota jätkuvalt kõrgekvaliteedilist lagritsat, mistõttu oleme põnevil, et saame keskenduda oma lagritsa ekspordile. Lihtsalt öeldes, me ei taha olla suurimad, me tahame olla parimad.”