Kui palju raha peab pensionil olevatel eestlastel olema, et nad ei kogeks „palgashokki” ja säilitaksid elatustaseme ka pärast viimast palka?

Pensionile jäämine tähendab sageli sissetuleku olulist vähenemist. Hea uudis? Te saate oma ideaalse summa eelnevalt välja arvutada.

Pakume teile lihtsat protseduuri, näiteid ja mininõuandeid, kuidas seda küsimust ohutult läheneda.

Miks sissetulek pensionile jäädes väheneb ja mida sellega teha?

Pensionid kompenseerivad vaid osa viimasest netopalgast. Mõnede jaoks on see väike vähenemine, teiste jaoks kolmandik või enam. Erinevus on eriti märkimisväärne, kui suurema osa sissetulekust moodustasid preemiad, lisatasud või boonused. Seetõttu tasub luua oma lisasissetulek säästude arvelt.

Kolm küsimust, mis määravad kindlaks „teie numbri”

  1. Kui palju soovite kuus lisaks teenida? (nt 300 eurot / 500 eurot / 1000 eurot)
  2. Kui pikk peaks olema annuiteedi kehtivusaeg? (nt 20 aastat)
  3. Millist puhas aastast tootlust ootate raha väljavõtmisel? (nt 2–5% pärast komisjonitasude ja maksude tasumist)

Seejärel kasutage lihtsalt annuiteedi arvutamise valemit või allpool esitatud tabelit.

Kui palju raha peab pensionil olevatel eestlastel olema, et nad ei kogeks „palgashokki” ja säilitaksid elatustaseme ka pärast viimast palka?

Kui palju säästa: lühike abitaabel

20-aastase tagasimaksetähtaja korral (240 kuud):

  • Eesmärk 1000 eurot kuus – tootlusega 2% aastas : umbes 196 000 eurot – tootlusega 5% aastas : umbes 150 000 eurot
  • Eesmärk 500 eurot kuus– 2%: ≈ 98 000 eurot– 5%: ≈ 75 000 eurot
  • Eesmärk 300 eurot kuus– 2%: ≈ 59 000 eurot– 5%: ≈ 45 000 eurot

Väärtused on ümardatud ja eeldavad, et raha jääb väljavõtmisel mõistlikult investeeritud.

Kui palju raha peab pensionil olevatel eestlastel olema, et nad ei kogeks „palgashokki” ja säilitaksid elatustaseme ka pärast viimast palka?

Kuidas muuta eesmärk tänapäeva rahaks

Inflatsioon vähendab pidevalt ostujõudu. Kui soovite 15 aasta pärast omada 1000 eurot tänapäeva hindades, eeldades keskmist inflatsiooni taset 2,5%, vajate nominaalselt umbes 1450 eurot kuus. Seetõttu on oluline suurendada oma hoiuseid vähemalt inflatsiooni võrra ja hoida osa oma säästudest varades, mis pikas perspektiivis ületavad inflatsiooni.

Eesmärk: 150 000 eurot (rent ~1000 eurot kuus 5% intressiga 20 aasta jooksul)

  • 30 aastat enne pensionile jäämist (hoiuste tootlus 5% aastas): ≈ 170 eurot kuus
  • 20 aastat enne pensionile jäämist (5%): ≈ 360 eurot kuus
  • 10 aastat enne pensionile jäämist (5%): ≈ 970 eurot kuus

Mida varem alustate, seda suuremat kasu toob teile kompleksne intress.

Kui palju raha peab pensionil olevatel eestlastel olema, et nad ei kogeks „palgashokki” ja säilitaksid elatustaseme ka pärast viimast palka?

Kus säästa: mõistlikud „ämbrid”

  • Likviidsusreserv : 3–6 kuu kulud sularahas või nõudmisel; kasutatakse ettenägematutes olukordades.
  • Keskpika tähtajaga eesmärgid : konservatiivsed fondid, võlakirjad, ehitustooted – madal volatiilsus.
  • Pikaajalised pensionisäästud : aktsia- ja segafondid, täiendavad pensionisäästud, regulaarse sissemaksega investeerimisprogrammid.

Mini-nõuanne: kasutage tööandja sissemakseid kolmanda pensionitaseme raames ja maksusoodustusi, kui need on tootega ette nähtud. See on „lisaraha”.

Kui palju raha peab pensionil olevatel eestlastel olema, et nad ei kogeks „palgashokki” ja säilitaksid elatustaseme ka pärast viimast palka?

Kuidas säästa, et säästud ei läheks raisku

  • 4% reegel: võtke suunistusena igal aastal välja maksimaalselt 4% portfellist (arvestades inflatsiooni).
  • Kombinatsioon: konverteerige osa säästudest eluaegseks rendiks (turvalisus), kasutage ülejäänud osa oma äranägemise järgi (paindlikkus).
  • Tasakaalustamine: korrigeerige kord aastas riskantsemate ja konservatiivsete komponentide suhet.

Kõige levinumad vead, mis maksavad tuhandeid

  • Alustamise edasilükkamine „järgmisele aastale”.
  • Liiga konservatiivne säästmine 20–30 aastat enne pensionile jäämist.
  • Tasude ja maksude ignoreerimine arvutustes.
  • Liiga kiire väljavõtmine kohe pärast pensionile jäämist.

Kui palju raha peab pensionil olevatel eestlastel olema, et nad ei kogeks „palgashokki” ja säilitaksid elatustaseme ka pärast viimast palka?

Praktiline plaan üheks õhtuks

  1. Arvutage välja erinevus teie eeldatava pensionitulu ja teie praeguste kulude vahel.
  2. Valige sihtkuu annuiteet (näiteks 500 eurot).
  3. Määrake tabelist sihtkapital.
  4. Jagage see summa kuumaksete vahel sõltuvalt pensionile jäämiseni jäänud aastate arvust.
  5. Looge püsikorraldus ja suurendage oma hoiust vähemalt kord aastas inflatsiooni võrra.
Scroll to Top