Varem oli vähk venelaste ja poolakate delikatess, kuid tänapäeval on see pigem prantsuse või rootsi roog. Neid peetakse peeneks ja kalliks delikatessiks, mida serveeritakse elegantsetes restoranides. Samal ajal serveerisid Eesti koduperenaised neid NSV Liidus peaaegu iga päev õhtusöögiks. Vähki hinnati nende õrna liha ja väärtuslike omaduste pärast.
Vähid on magevee koorikloomad. Varem oli neid lihtne osta, kuid tänapäeval on nad luksuskaup, mida peaaegu alati imporditakse välismaalt. Vähisuppi, mida varem valmistasid meie esivanemad ja vanaemad, pakutakse nüüd ainult peenemates restoranides. Seda tasub proovida, sest aastaid peeti seda parimaks Poola supiks. Kuidas see maitseb ja kuidas seda valmistada?
Vähisupp – Poola suppide kuninganna.
Kuigi praegu ei pruugi seda märgata, on vähk ammu olnud Poola laudadel olemas. Eriti sageli esinesid nad kodanluse ja aadli köögis – tollal hinnati eelkõige nende õrna liha ja iseloomulikku maitset. 19. sajandil lisas Lucina Cwierczakiewicz, populaarsete kokaraamatute autor ja kaasaegse Poola köögi meister, oma raamatusse „365 õhtusööki viie kuldddollari eest“ traditsioonilise vähisupi retsepti.
Sõjaeelses Poolas olid vähid kergesti kättesaadavad – neid püüti puhastest jõgedest ja järvedest. Nende olemasolu näitas vee puhtust, nii et neid nimetati mõnikord keskkonna puhtuse loomulikuks indikaatoriks. Kahjuks hakkasid vähid pärast Teist maailmasõda seoses vee reostuse suurenemise ja majanduslike muutustega igapäevasest menüüst kaduma. Veel 1960. ja 1970. aastatel võis neid püüda mõnes Poola piirkonnas.
Kahjuks muutusid hiliskommunismi ajal ja 1990ndatel aastatel vähiroogid haruldaseks. Juurdepääs värskele toorainele muutus palju raskemaks, nii et seda ei söödud enam igapäevaselt. Uus huvi vähi vastu tekkis alles 21. sajandil. Juunis 2020 lisati jõevähisupp ametlikult Opolskie vojevoodkonna traditsiooniliste toodete loetellu. Seda valmistatakse alati värsketest vähkidest, millest saadakse nn vähiõli, mis on üks supi peamisi koostisosi.
Tänapäeval imporditakse Eestis vähki enamasti sisse või saadakse neid vähestest Eesti põllumajandusettevõtetest. Väärib märkimist, et väärisvähk (Astacus astacus) on Eestis osaliselt liigikaitse all. Neid ei tohi püüda ega loodusesse tuua ilma eriloata. Sookrakke (Pacifastacus leniusculus ) peetakse Eestis invasiivseks liigiks ja nende püük on lubatud.
Kas vähiliha on tervislik?
Kuidas maitseb vähiliha? Need, kes pole seda vähki kunagi maitsnud, ei pruugi teada, et see on valge kuni roosa värvusega. Sellel on õrn, kergelt pähkline järelmaitse. Lisaks sellele on vähi maitse väga peene maitsega. Et liha kätte saada, tuleb kreveti kest ja koorik tangidega eraldada.
Vähid on kergesti seeditavad ja nende liha on õrn. 100 grammi keedetud vähki sisaldab 81 kcal. Liha sisaldab valku, mis on organismi jaoks oluline ehitusplokk. Samuti on see tervislike küllastumata rasvhapete (sh oomega-3) allikas, mis reguleerivad „halva kolesterooli“ LDL liiga kõrget taset ja takistavad kiiret rasvumist. Regulaarne vähiliha tarbimine võib toimida vähivastase vahendina ja toetada immuunsüsteemi reageerimist infektsioonidele.
Kas vähiliha on tervisele kasulik? Niipalju kui see läheb. Nad on madala rasvasisaldusega ja rikkad mitte ainult valkude, vaid ka mineraalide poolest. Nad sisaldavad C-, E-, D- ja B-vitamiine, mis hoolitsevad naha ja juuste tervise eest. Nad on kaltsiumi, vanaadiumi ja väävli aare. Tänu neile reguleerivad nad veresuhkru taset, mõjuvad kehale detoksikatsiooni, kiirendavad ainevahetust ja parandavad seedesüsteemi. Lisaks hoolitsevad nad nägemisorgani eest ja tugevdavad luu- ja lihaskonda.
Vähisupp – retsept
Poola traditsiooniline vähisupi retsept näeb ette, et kõigepealt keedetakse köögiviljapuljong, millele lisatakse linnuliha. Vahepeal keedetakse vähid kergelt soolatud vees, millele lisatakse tingimata tilli.
Vähid pannakse lihtsalt keevasse vette. Keetke ja keetke – külmutatud vähid umbes 3-5 minutit, värsked vähid umbes 20-25 minutit. Aega arvestatakse alates hetkest, mil vesi uuesti keema hakkab. Keedetud vähid pannakse kõrvale jahtuma ja seejärel kooritakse vähi kaelad, et eraldada liha.
Ülejäänud jäägid (karbid, lestad, jalad ) kuivatatakse ja seejärel purustatakse mörsris. Saadud tolm pannakse kastrulisse koos kolme supilusikatäie võiga. Kõike seda kuumutatakse 15 minutit madalal kuumusel, aeg-ajalt vett lisades. Saadud vähivõi koguneb pealispinnale. Puljongit lisatakse mitu korda ja või kogutakse kokku.
Hiljem tuleb kogutud vähivõi veel kombineerida köögiviljadest ja lihast nõrutatud puljongiga ning lisada sellele koor ja jahu. Lõpuks lisatakse vähiliha vähisuppi. Kõike seda hoitakse tulel, kuni see keeb. Vähisuppi tuleb serveerida värske hakitud tilliga.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.