Paljude jaoks on ideaalse aja leidmine viimaseks söögikorraks muutunud kinnisideeks. Tegelikult ei ole universaalset „kuldset aega”, kuid on olemas olulised füsioloogilised põhimõtted.
Suunaks ei ole kell, vaid individuaalne magamamineku aeg. Optimaalne on lõpetada õhtusöök 2,5–3,5 tundi enne pea padjale langemist.
Selline vahe annab seedimissüsteemile piisavalt aega aktiivseks tööks. Seedimisprotsess ei sega uinumist ega häiri ööune kvaliteeti.
Varane õhtusöök võimaldab organismil minna üle seedimiselt taastumisele ja detoksikatsioonile. Need protsessid on kõige aktiivsemad just öösel.
Liiga hiline söömine sunnib mao ja soolestiku töötama ajal, mil keha peaks puhkama. See võib põhjustada ebamugavust, kõrvetisi ja katkendlikku und.
Ebapiisav uni omakorda mõjutab negatiivselt söögiisu ja ainevahetust reguleerivaid hormoone. Leptiini ja greliini tootmine häirub, mis võib järgmisel päeval näljatunnet tugevdada.
Regulaarsed hilised õhtusöögid on seotud suurema kehakaalu tõusu riskiga, sõltumata kalorite hulgast. Organism omastab toitaineid halvemini ja on kalduv energiat rasvana varuma.
Ideaalne aeg sõltub isiklikust päevakavast ja enesetundest. Oluline on järjepidevus – püüdke süüa õhtusööki ligikaudu samal ajal.
Enamikule inimestest, kes lähevad magama umbes kell 23:00, on mugav õhtusöök kell 19:00–20:30. Need, kes lähevad magama hiljem või varem, peaksid seda aega vastavalt kohandama.
Kui nälg enne magamaminekut ei lase rahu leida, võib tund enne magamaminekut süüa kerget valkainet sisaldavat suupistet. Peamine on vältida rasvast, rasvast ja magusat toitu.
Õige vahemaa hoidmine õhtusöögi ja magamamineku vahel on lihtne, kuid tõhus samm. See toetab seedimist, parandab und ja aitab säilitada tervislikku kehakaalu.