Hommikul kiirustate tööle, mõeldes: „Söön hiljem“ või „Kohvist piisab“.
Kuid juba kell 11 hakkab pea „uimastama“ ja lõunaks on ärrituvus ja jõuetus jõudnud haripunkti. See ei ole juhus.
Hommikusöögi vahelejätmine käivitab ahelreaktsiooni, mis mõjutab mitte ainult magu, vaid ka aju tööd, emotsioone ja isegi otsuste tegemist.
Öise nälja järel langeb veresuhkru tase ja aju, mis tarbib 20% keha energiast, jääb ilma kütuseta.
Et üldse kuidagi toimida, läheb ta säästurežiimile: aeglustab kognitiivseid protsesse, vähendab kontsentratsiooni ja blokeerib loova mõtlemise.
Võite seda pidada laiskuseks, kuid tegelikult aju lihtsalt püüab ellu jääda.
Kõige rohkem kannatab prefrontaalne ajukoor – piirkond, mis vastutab enesekontrolli ja planeerimise eest.
Just seetõttu on pärast vahepealse hommikusöögi vahelejätmist nii raske loobuda kahjulikest suupistetest või keskenduda ülesandele.
Pealegi on näljane aju kalduv impulsiivsetele otsustele: näiteks nõustuda ebasoodsate tehingutingimustega või kolleegi peale karjuda.
Aga mida teha, kui hommikul pole isu ega aega? Alustage väikestest sammudest.
Valmistage hommikusöök eelmisel õhtul: kaerahelbed purgis, smuuti pudelis või avokaadovõileib.
Kui toit tundub raske, jooge klaas vett lusikaga mett ja sööge peotäis pähkleid. Isegi selline miinimum annab ajule glükoosi ja rasvu ainevahetuse käivitamiseks.
Huvitav fakt: inimesed, kes söövad hommikusööki, kannatavad päeval harvem „emotsionaalse nälja“ all.
Aju, mis on saanud hommikuse toitainete annuse, ei vaja kompensatsiooni magusa või kiirtoidu näol.
Proovige nädal aega hommikusööki vahele jätta – märkate, et lõunasöögi ajal on vähem söögiisu ja energiat jätkub õhtuni.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!