Kirs on puuvili, mida ei seostata millegi erilisega – seda peetakse peamiselt magustoitude lisandiks ning mooside ja konfituuride koostisosaks. Kuid selgub, et see pole nii „tühi” kui tavaliselt arvatakse. Milline on kirsi mõju organismile? Selle taime omadused on lausa üllatavad.
Kirsid on väga mitmekülgsed puuviljad, millest saab valmistada palju erakordseid suupisteid – jäätist, želeed, kompotte, jooke, siirupeid, aga ka veine, likööre ja tinktuure. Nende eeliseks on mitte ainult meeldiv maitse, vaid ka tervisele kasulik mõju. Mis on kirss ja kuidas seda toidusse lisada? Selle taime kirjeldus ja kasutusvõimalused leiate allpool.
Kirsid, tervislikud puuviljad
Need puuviljad ilmuvad tavaliselt aprilli ja mai vahetusel. Nende iseloomulikuks tunnuseks on sile, läikiv pind ja – sõltuvalt sordist – punane, kirsi-must või tumekirssine värvus. Neil on õhuke koor ja pehme, mahlane viljaliha, mis ümbritseb kõva kivi. Nende maitse on veidi hapukas ja aroom üsna intensiivne. Neid võib süüa nii toorelt kui ka töödeldult, näiteks jookide, konservide, alkohoolsete jookide ja küpsetiste lisandina. Milliste haiguste puhul on kasulik kirse süüa ja milliseid aineid need sisaldavad?
Kirse – toiteväärtus
Mida täpselt sisaldavad kirssid? Selle taime toiteväärtus on tõesti suur. Neist leiab muu hulgas B-vitamiine, C-, K-, A- ja E-vitamiine, aga ka magneesiumi, kaltsiumi, rauda, kaaliumi ja tsinki. Samuti sisaldavad need väärtuslikke antotsüaniine, tanniine, orgaanilisi happeid ja toidukiudaineid.
Üks kirsside suurimaid eeliseid on nende madal kalorsus – 100 g neid puuvilju sisaldab vaid 50 kcal. Üksikute ühendite ja makroelementide sisaldus on järgmine:
- valk: 1 g;
- rasvad: 0,3 g;
- süsivesikud: 12,18 g;
- kiudained: 1,6 g;
- vitamiin C: 10 mg;
- vitamiin B1: 0,03 mg;
- vitamiin B2: 0,04 mg;
- vitamiin B3: 0,4 mg;
- vitamiin B6: 0,04 mg;
- vitamiin B9: 8 µg;
- vitamiin A: 1 283 IU;
- vitamiin K: 2,1 µg;
- vitamiin E: 0,07 mg;
- kaltsium: 16 mg;
- magneesium: 9 mg;
- raud: 0,32 mg;
- kaalium: 173 mg;
- fosfor: 15 mg;
- naatrium: 3 mg;
- tsink: 0,1 mg.
Kirsid – omadused
Kõrge vitamiinide ja mineraalide sisaldus muudab kirsid organismile kasulikuks, parandades mitmeid organismis toimuvaid protsesse. Nende peamine ülesanne on vabade radikaalide paljunemise pidurdamine, mis suurendavad oksüdatiivset stressi ja kiirendavad kudede ja organite vananemist. Väärib märkimist ka nende vähivastased omadused, mis tulenevad tugevate antioksüdantide sisaldusest.
Kirsides peituvad ühendid toetavad südame-veresoonkonna tööd – tugevdavad südant, suurendavad kapillaaride elastsust, vähendavad „halva” kolesterooli taset veres ja tihendavad veresooni. Lisaks ennetavad nad trombide ja trombide teket viimastes. Aga see pole veel kõik! Uuri välja, milliste tervisehäirete puhul need eriti kasulikud on.
Milliste haiguste puhul tasub kirssidest süüa?
Vähe on neid, kes teavad, et kirssid on tõhus ravim mitmesuguste tervisehäirete vastu, mille hulgas on muu hulgas unetus. Teadusuuringute kohaselt hõlbustab kirssimahla igapäevane joomine uinumist ja aitab säilitada une järjepidevust, ja seda kõike tänu melatoniinile, s.o une rütmi reguleerivale hormoonile.
Kuna kirsid sisaldavad diureetilist naatriumi ja kaaliumi, aitavad need ravida kuseteede haigusi, sealhulgas neerukive ja põiepõletikku. Lisaks, tänu madalale glükeemilisele indeksile, sobivad need ideaalselt diabeetikute toitumisse. Huvitav on see, et alternatiivmeditsiinis kasutatakse ka nende varre, õisi ja puukoort – neid kasutatakse muu hulgas konjunktiviidi, turse ja reumaatiliste valude raviks.
Kirsid – vastunäidustused
Kes ei peaks kirssidest sööma? Nende tarbimise vastunäidustused on teatavad seedetrakti haigused, eriti mao- ja/või kaksteistsõrmiksoole haavandid. Tuleb meeles pidada, et riknenud või mädanenud marjad ei ole mingil juhul söögikõlblikud – need sisaldavad mükotoksiine, s.o kantserogeenseid hallitusseeni, mis võivad põhjustada toidumürgitust, allergia või seenhaiguste teket ning ka tõsiseid hingamisteede haigusi. Kui rääkida seemnest, siis selle neelamine ei ole ohtlik, kuid närimisel võivad eralduda kahjulikud tsüaniidhapped, sealhulgas prusshape.
Kirsid – kasutamine köögis
Millistes roogades sobivad kirsid kõige paremini? Selle puuvilja kasutamine köögis on äärmiselt mitmekülgne. Tutvuge mõne lihtsa retseptiga ja nautige kirsside erakordset maitset!
Kirssikompot
Kirssikompot on suurepärane alternatiiv klassikalisele õuna- või maasikakompotile. Selle valmistamiseks on vaja vaid kolme koostisosa: värskeid puuvilju, suhkrut ja vett. Kuidas seda samm-sammult valmistada?
Alusta retsepti kirsside kividest puhastamisega – osa neist võid kividega jätta. Keeda suhkrust ja veest siirup ja vala see seejärel keedetud purkidesse pandud puuviljadele. Sulge purgid tihedalt ja pastöriseeri neid umbes 20 minutit.
Kirssisorbett
Mida veel kirssidest võluda saab? Näiteks kirssisorbetti! See valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest, veest, suhkrust ja sidrunimahlast. Valmista siirup, keetke vesi suhkruga. Püreesta kirssid, sega need siirupi ja sidrunimahlaga ning sega läbi. Vala mass spetsiaalsetesse jäätisvormidesse ja pane paariks tunniks sügavkülma
Kirsikissell
Kas sul on isu kirsikisselli järele, aga valmistooted pole sinu maitse? Pole midagi, saad seda kodus ise valmistada! Selle valmistamiseks on vaja värskeid marju, suhkrut ja kartulijahu.
Pane kirsid kividest puhastatult potti, puista peale suhkur, vala peale vesi ja keeda umbes kaks minutit. Vala kartulijahu klaasi, vala peale külm vesi, sega ja ühenda ülejäänud koostisosadega. Kui kisiel keeb, lase sel jahtuda.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!