Veidi üle viiekümneaastane naine võiks sel kuul investeerimise vastu huvi tunda, aga kust alustada? Finantsilise õitsengu treener Terhi Majasalmi aitab lugejal Anna.fi alustada.
„Milline on lihtne, probleemivaba ja suhteliselt madala riskiga viis investeerida 50 eurot kuus pikemas perspektiivis?”
Igaühel peaks olema reservfond pesumasina asendamise või auto kapitaalremondi jaoks. Mõned leiavad, et reservfondiks sobiv summa on kahe kuu palk, teised aga summa, mis vastab poole aasta püsikuludele. Selle reservfondi võib paigutada näiteks paralleelsele kontole, et seda igapäevaste kulutusteks mitte kulutada.
Kui teie reservfond on korras ja teil jääb palgast raha üle, võite hakata mõtlema igakuiste investeeringute peale.
„Raha ei tasu hoida tavalisel pangakontol, sest inflatsioon sööb paratamatult osa sellest ära. Seega väheneb raha ostujõud,” ütleb varahalduse konsultant Terhi Majasalmi.
Majasalmi teab, et soomlased on rahvas, kes käib varvastel. Teisisõnu, raha hoitakse seifis, kus see ei too mingit tulu. Kuid muutused on ilmsed. Soome statistikaameti andmetel omab iga kolmas soomlane fonde või noteeritud aktsiaid. Lisaks on paljudel säästu- ja investeerimiskindlustuspoliisid ning erinevad säästukontod.
Maasalam rõhutab, et investeerimises pole midagi müstilist:
„See on tavaline rahaasjade haldamine, sama igapäevane ülesanne nagu hammaste pesemine. Erinevalt puhvrifondist on investeerimise eesmärk saada oma investeeringutelt aktiivset tulu.”
Kõige olulisem pole summa, vaid investeerimise fakt ise.
Investeerida saab isegi siis, kui te pole rikas. Peaaegu igaüks võib alustada investeerimist, paigutades igal kuul väikese summa, mis tagab talle tulevikus rahalise sõltumatuse.
„Kõige olulisem ei ole investeeringu summa, vaid investeerimise fakt ise. Mida varem hakkate oma elus investeerima, seda rohkem suudavad teie investeeringud kasvada,” meenutab Maasalmi.
Alustamise lävi võib olla kõrgem, kui te ei ole numbrite fänn ega ole eriti huvitatud aktsiaturu hindadest. Teil pole seda ka vaja. Investeerimine on võimalik ka ilma turukõikumistega tegelemata, eriti fondide puhul.
Kõige mugavam viis alustamiseks on pöörduda panga poole. Igal finantsasutusel on oma investeerimisnõustajad ja varahaldurid, kes saavad teie investeeringuid hallata. Te ei pea tundma erinevate fondide termineid ja eripärasid, me selgitame teile kõike.
Peale pankade on investeerimine võimalik ka haldusettevõtete kaudu.
Esmalt arvutage summa ja määrake eesmärgid
Esimene asi, mida algaja investor peab tegema, on arvutada oma eelarve, st summa, mida ta saab igakuuliselt investeerida. Viiekümne dollari suurune eelarve on hea algus.
Järgmine samm on kindlaks määrata oma riskivalmidus, investeerimise ajaline raamistik ja sihtkasum.
Pärast nende küsimuste selgitamist kaalume, kuidas on otstarbekas diversifitseerida oma investeeringuid erinevate investeerimiseesmärkide ja -perioodide vahel. Seejärel valime fondid, millesse soovime investeerida.
Kui olete ummikus, ärge muretsege. Te saate protsendi fondi haldamise komisjonitasust just seetõttu, et kogu töö teie eest teeb ekspert.
Sest jah, investeerimine on alati midagi väärt. Mahasalmi soovitab kontrollida, millised kulud tekivad mis tahes investeerimisteenuse kasutamisel. Erinevus on väike. Näitena toob Mahasalmi USA-s investeerivate indeksfondide haldustasud, mida võtavad haldusettevõtted Seligson ja Osuuspankki. Seligson võtab investeeringutelt 0,42% aastas ja Osuuspankki 0,39%.
Selliste summade puhul ei saa katastroofi juhtuda.
Pärast investeerimise alustamist debiteeritakse teie kontolt igal kuul kokkulepitud summa 50 eurot otsearveldusega. Varahaldur kasutab teie ja kõigi teiste fondi investorite raha aktsiate ostmiseks. Ta valib, mida osta, millistel turutingimustel ja millises mahus, vastavalt fondi eeskirjadele.
Te ei pea selle kõige peale mõtlema, vaid võite lihtsalt jälgida, kuidas teie investeeringud kasvavad – või ajutiselt vähenevad.
Investeerimine on seotud riskidega. Nende hulka kuuluvad turu kõikumised, ettevõtete pankrotid ja majandusolukorra muutused. Seetõttu on investeeringute diversifitseerimine hea mõte.
„Tegelikult tähendab see, et raha jaotatakse mitme ettevõtte vahel. Isegi kui ühe ettevõtte väärtus langeb, võib keegi teine võtta initsiatiivi enda kätte ja kahju kompenseerida,” selgitas Madjasalmi.
Lisaks diversifitseerimisele ettevõtete vahel saavad igakuised investorid ka ajutise diversifitseerimise: ettevõtete hinnad ja seega ka fondide aktsiate hinnad muutuvad erinevatel aegadel.
Kuu viiekümne euro suurune säästmine ei tee kedagi vaeseks, kuid ei tee ka rikkaks, isegi kui fondi osaku väärtus kõigub kümme protsenti üles-alla. Siiski on antud juhul tegemist vaid viie euro suuruse kõikumisega. Seda loogikat järgides julgeb isegi kõige ebakindlam investor alustada. Midagi katastroofilist ei saa juhtuda.