Sügisene ilm väljas on vihmane ja külm, mistõttu on kerge külmetuda. Kui organism vajab immuunsuse tugevdamist, tasub pöörduda toote poole, mis on juba mitmeid põlvkondi kaunistanud Eesti laudu. Hapukapsas on looduslik probiootikum, mis on rikas vitamiinide ja mineraalide poolest. See toetab soolestiku tööd, leevendab põletikke ja aitab võidelda nakkustega. Just seetõttu nimetatakse seda Poola supertoiduks.
Tänapäeval on eksootilised chia seemned, spirulina ja goji marjad muutunud väga populaarseks. Need on väga kasulikud ja väärt tarbimist, kuid ei tohi unustada ka meie kodumaiseid aardeid. Näiteks hapukapsas võib meile palju anda. Looduslik fermentatsiooniprotsess muudab tavalise köögivilja kasulike ainete varasalveks. Sügisel ja talvel toimib see kaitsev kilbina, toetades immuunsust ja reguleerides soolestiku tööd. See on fermenteeritud toode, mis ei lähe kunagi moest.
Hapukapsas – Eesti supertoit
Hapukapsas on üks vanimaid ja väärtuslikumaid marineeritud toite Eesti köögis. Fermentatsiooniprotsess, mille käigus see valmib, tagab selle rikkaliku vitamiinide ja mineraalide sisalduse. Kapsas hakitakse ja puistatakse soolaga, mis paneb selle käärima. Selle protsessi käigus lagundavad bakterid suhkrud ja tekib piimhape (mis annab hapukurgile hapu maitse). Hapukapsas on mitte ainult asendamatu lisand paljudele traditsioonilistele roogadele, vaid ka toode, mis vastab ideaalselt tänapäeva tervisliku toitumise trendidele. Seda nimetatakse üha sagedamini kohalikuks supertoiduks. Miks?
Esiteks on hapukapsas täiesti looduslik – see koosneb vaid mõnest koostisosast (köögiviljad, sool ja vürtsid). Teiseks on see looduslik probiootikum, mis toetab soolestiku mikrofloorat. Hapukapsast regulaarselt tarbides paraneb seedimine ja kiireneb ainevahetus. Kolmandaks on see üks parimaid viise sügisel ja talvel immuunsuse tugevdamiseks . See on rikas C-vitamiini ja B-vitamiinide poolest, mis on kasulikud ka närvisüsteemile.
Hapukapsas on ka põletikuvastane ja valuvaigistav. See aitab võidelda nakkustega, soodustab organismi taastumist ja vähendab oksüdatiivset stressi. Seda on rahvameditsiinis juba aastaid kasutatud: seda peeti mitte ainult toiduks, vaid ka looduslikuks ravimiks. Tänapäeval kinnitab teadus seda, mida meie esivanemad intuitiivselt teadsid, tuginedes oma tähelepanekutele: hapukapsas on tõepoolest supertoit.
Mis peitub hapukapsas?
See fermenteeritud köögivili on rikas vajalike toitainete poolest. Kõik teavad, et hapukapsas on rikas C-vitamiini poolest. Just seetõttu võtsid 17. sajandi meremehed kaugele merereisile kaasa hapukapsast täis tünnid, et kaitsta end skorbuudi eest. See sisaldab ka B-vitamiine , mis toetavad närvisüsteemi ja keskendumisvõimet, ning K-vitamiini , mis vastutab luude tervise ja vere hüübimise eest.
Hapukapsas on rikas kiudainete poolest, mis toimivad loodusliku soolepuhastajana, eemaldades toksiine ja kahjulikke aineid. See koostisosa soodustab seedimist, alandab liigset kolesterooli ja veresuhkru taset, kiirendab peristaltikat ja soodustab täiskõhutunnet (mis aitab säilitada tervislikku kehakaalu). See sisaldab ka selliseid mineraalaineid nagu kaalium (mis reguleerib vererõhku), kaltsium ja magneesium (mis aitavad tugevdada luid) ja raud (mis toetab erütrotsüütide tootmist). Probiootikumid , fermentatsiooni teel saadud elusad bakterikultuurid, on samuti olulised . Need taastavad soole mikrofloora, tugevdavad immuunsust ja parandavad enesetunnet. Tasub meeles pidada, et terve sool tähendab mitte ainult paremat seedimist, vaid ka paremat immuunsust ja väiksemat vastuvõtlikkust nakkustele.
Hapukapsas omab ka põletikuvastaseid omadusi . Selle köögivilja regulaarne tarbimine võib leevendada liigesevalu, aidata autoimmuunhaiguste puhul ja vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Lisaks on see madala kalorsusega (18,6 kcal 100 grammi kohta), mis teeb sellest suurepärase lisandi nende toidule, kes jälgivad oma kaalu.
Mõõdukas tarbimine kapsa puhul on lubatud ainult hüpertensiooni korral, kuna see sisaldab palju soola. Seda ei soovitata inimestele, kellel on kroonilised seedetrakti haigused, neeruhaigused ja hüpertüreoidism.
Mida teha hapukapsaga?
Hapukapsas ei ole lihtsalt klassikaline lisand. Seda saab köögis mitmel viisil kasutada. Mida hapukapsast valmistada? Kõige tuntumad roogad on ilmselt mulgikapsad, poola bigos, šchi, borš ja pelmeenide täidis, kuid seda nimekirja võiks veel jätkata. See hapukapsas sobib suurepäraselt salatite, võileibade ja isegi tervislike smuutide lisandiks.
Seda võib süüa toorelt, säilitades maksimaalselt probiootikume ja C-vitamiini. Lihtsalt pigistage välja üleliigne mahl (ja jooge see järgmisel päeval ära), segage sibula ja oliiviõliga, et saada maitsev salat. See sobib ideaalselt ka õunte, porgandite või peediga, lisades igale roale värskust.
Seda kasutatakse ka kuumades roogades. Seda võib lisada pirukatesse, hautistesse ja potis valmistatud roogadesse. Taimetoitluses ja vegan toidus kasutatakse seda pastettide, täidiste ja võidete koostisosana. Seda kasutatakse üha sagedamini ka maailma köökides – tacos, burgerites ja idamaistes praetud roogades.
Hapukapsas sobib hästi liha, eriti sealihaga. See sobib hästi ka kala ja küpsetatud köögiviljadega. Selle hapukas maitse tasakaalustab rasvaseid roogasid, mistõttu serveeriti seda traditsiooniliselt raskemate ja kaloririkaste roogade (nt sealiha kotletid või sealiha küünarluu) kõrvale. Tänapäeval hindame seda ka selle eest, et see toob meie kööki mitmekesisust, kasulikkust ja värskust.