Prügikastist tulevad ebameeldivad lõhnad on tingitud toidujääkide loomulikust lagunemisest. Selle asemel, et neid lõhnaainetega maskeerida, võite neid neutraliseerida keemiliselt – tavalise söögisoodaga.
Ma näitan teile, kui palju seda lisada, kui tihti seda vahetada ja mida veel lisada, et teie prügikast püsiks kaua värske.
Naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO₃) on nõrgalt leeliseline aine. See seob ja neutraliseerib happelised ja mõned neutraalsed lenduvad ühendid (kääritamisel tekkivad happed, väävliühendid, orgaanilised happed) – moodustuvad soolad ja vesi, st vähem lenduvad ained, millel puudub iseloomulik lõhn.
Bonus: pulber imab ka niiskust, mis kiirendab lagunemist.
Täpne annus ja protseduur (sisemine standard „lõhna vastu võitlemiseks”)
- Kui palju puistata: 8–10 liitrise korvi puhul umbes 50 g (umbes 3–4 täis supilusikatäit) ühtlaselt 2–3 mm paksuse kihina.
- Millal vahetada: iga kord, kui vahetate koti, kuid mitte hiljem kui 7–10 päeva pärast. Kui jäätmed on niisked (koor, kohvipaks), vahetage kiht sagedamini.
- Kasutamine: puistake veidi toodet otse prügikasti põhja (koti alla) ja koti põhja. Voolava jäätme eemaldamiseks puistake natuke toodet ka pinnale.
- Pidage meeles reeglit „rohkem ei tähenda parem”: liiga paks kiht ja kleepunud uriinijäägid (nt kausikestes) võivad tõsta pH-taseme üle ~9 ja soodustada ammoniaagi eraldumist. Järgige soovitatud annust.
Täiendavad nõuanded, mis suurendavad märkimisväärselt efekti
- Kuivus on äärmiselt oluline: enne uue koti paigaldamist pühkige põhi kuivaks; niiskus = lõhnad.
- Põhihügieen: 1–2 nädala tagant peske korv sooja veega ja pesuvahendiga, pühkige kuivaks ja alles siis puistake peale söögisoodat.
- 2. klassi neeldaja: väga niiske jäätmete puhul puistake koti põhja lusikatäis maisitärklist või natuke silikaat täiteainet kassiliivakasti jaoks (seob niiskuse).
- Biojäätmete lõhn: lisage veerand teelusikatäit söögisoodat niiske jäätmete peale; kui te kompostite, kasutage seda ainult konteineris, mitte kompostis suurtes kogustes.
- Kaan ja tihendid: pühkige veega ja äädikaga (1:4), laske kuivada, seejärel puistake kaane peale õhuke kiht söögisoodat.
Kui sooda enam ei aita (ja mis siis)
- Tugevad põhilised lõhnad (amiinid, ammoniaak): parim on pühkida pinnad lühiajaliselt äädikaga, seejärel pärast kuivamist puistata söögisooda ainult põhja.
- Niiske jäätmete pikaajaline ladustamine: kaaluge ventileeritava kaanega varianti või üleminekut komposteeritavatele, hingavatele kottidele (vähem kondensaat).
Kõige levinumad vead jäätmete „gaseerimisel”
- Kompaktne kiht, mitte ühtlane kile → väiksem kontaktpind.
- Harv kihtide vahetamine – küllastunud gaseerimine ei reageeri enam.
- Segamine agressiivsete puhastusvahenditega (kloor, tugevad happed) → esmalt pesta, loputada, kuivatada, seejärel lisada sooda.
- Jätsin märja korvi uue koti alla.
Muud huvitavad viisid söögisooda kasutamiseks kodus
- Külmkapp ja sügavkülmik: avage konteiner 2–3 supilusikatäiega, vahetage kord kuus.
- Valamud ja sifoonid: 2 supilusikatäit söögisoodat + 1 supilusikatäis allikavett, valage peale kuum vesi (plasttorude puhul mitte keeva veega).
- Vaibad/polsterdus: kandke peale õhuke kiht, jätke 30–60 minutiks mõjuma, puhastage hoolikalt tolmuimejaga.
- Vannituba (lubjakivi + seebikile): lahjendage pasta 1:1 külma veega, puhastage hoolikalt abrasiivse käsnaga.
- Olge ettevaatlik materjalidega: marmor, alumiinium, lakitud/õlitatud puit, klaasist pliidid – ärge kasutage siin söögisoodat, see on kergelt abrasiivne.