Lugege, et avastada traditsioonilisi husmanskosti roogasid, nagu lihapallid, raggmunk ja kalops. Kuidas on lood nädalavahetuste moodsate toidutrendidega ja mida juua rootsi õhtusöögiga?
Millele keskendub rootsi köök?
Rootsi köök on sügavalt juurdunud traditsioonides ja on aja jooksul arenenud, peegeldades riigi kliimat, geograafiat ja põllumajandustavasid. Rootsi kööki iseloomustavad lihtsad, ausad maitsed, mis toovad esile toiduainete loodusliku headuse. Üks silmapaistvamaid näiteid sellest kokandusstiilist on husmanskost, mis on traditsiooniline rootsi kodune toiduvalmistamine.
Husmanskost on olnud sajandeid osa Rootsi kulinaarkultuurist. Seda seostatakse sageli nostalgia ja Rootsi kultuuripärandiga. Husmanskost hõlmab tavaliselt selliseid roogasid nagu lihapallid, praetud heeringas, hernesupp, keedetud kartulid, juurviljad, marjad, seened ja piimatooted.
Viimastel aastatel on toimunud muutus ja paljud rootslased on hakanud eelistama kiiret ja mugavat toitu. Hamburgerid, pizza, taco ja multikultuurne toit on tänapäeval veelgi levinumad, eriti nädalavahetustel.
Sellest hoolimata on paljud rootslased endiselt uhked oma kulinaarsete traditsioonide üle ja soovivad toidu kaudu säilitada oma riigi kultuuripärandit.
Üks viis, kuidas seda tehakse, on traditsiooniliste roogade uute tõlgenduste loomine kaasaegsete tehnikate ja koostisosade abil. Näiteks eksperimenteerivad mõned kokad sous-vide-meetodiga, et luua täiuslikult küpsetatud lihapallid, või kasutavad molekulaarset gastronoomiat, et luua klassikalistele rootsi roogadele uusi variante. Lisaks on kasvav huvi loodusliku toidu kogumise ja kasutamise vastu, mis peegeldab tagasipöördumist riigi juurte juurde ja soovi ühenduda loodusega.
Tüüpilised rootsi õhtusöögid
Allpool on toodud mõned õhtusöögid, mida võib klassifitseerida husmanskostiks ja mis on väga traditsioonilised. Paljud restoranid serveerivad endiselt neid traditsioonilisi roogasid, eriti raggmunk on paljudes kohtades menüüs.
Loomulikult on ka lauakatmine osa atmosfäärist, mis loob õhtusöögile põhjamaise tunde. Tänapäeval on stiil minimalistlikum ja värvid rahulikumad. (Skandinaavia stiili põhielemendid). Siis on veel ka rustikaalsem talustiil, kus laual on linane laudlina, pits ja vanad hõbeesemed ning mõned käsitsi korjatud niidukõrred.
Köttbullar
Rootsi lihapallid valmistatakse segades hakkliha riivsaiaga, munaga, piimaga, sibulaga ja vürtsidega. Segu vormitakse väikesteks pallideks, tavaliselt läbimõõduga umbes 2,5–5 cm, ja seejärel küpsetatakse või praetakse kuldpruuniks. Rootsi lihapallide salajane vürts on maitsestatud pipar, mis annab neile autentse maitse. Üks iseloomulikke omadusi on ka kreemjas kaste ja põldmarja moos, millega neid serveeritakse. Kartulipuder ja pressitud kurgid on lihapallide juurde hädavajalikud lisandid.
Kõige tuntumad lihapallid leiab IKEA-st, Rootsi mööblipoest, kus paljud armastavad lõunarestoranis käia. Seal serveeritakse isegi väga autentse maitsega taimset versiooni.
Pyttipanna
Rootsi hommikusöök koosneb kuubikuteks lõigatud kartulitest, sibulatest ja pannil praetud lihast. Roog valmistatakse tavaliselt eelmise söögikorra jääkidest, näiteks veiselihast, sealihast või vorstist, kuid seda võib valmistada ka värskest lihast. Tänapäeval valmistatakse seda peamiselt mõnest vorstiliigist, näiteks falukorv või knackkorv, mis on õhukesed vorstid.
Sõna „pyttipanna” tähendab sõna-sõnalt „väikesed tükid pannil”, mis kirjeldab koostisosade kuubikuteks lõikamist ja nende koos pannil praadimist. Tavaliselt praetakse esmalt kartulid, seejärel liha ja sibulad, mis lisatakse pannile ja praetakse, kuni kõik on pruunistunud ja krõbe.
Rootsi pyttipannat serveeritakse sageli põhiroana, millele lisatakse praetud munad ja marineeritud peet. Mulle meeldib seda ketšupiga süüa.
Pyttipanna on ka suurepärane viis jääkide ära kasutamiseks ja toidujäätmete vähendamiseks. See on mitmekülgne roog, mida saab valmistada erinevatest liha- ja köögiviljatüüpidest, sõltuvalt sellest, mis on saadaval. Mulle meeldib kasutada keedetud kartulijääke.
Janssons Frestelse
Inglise keeles tuntud ka kui Jansson’s Temptation, on traditsiooniline rootsi pajaroog, mis valmistatakse kartulitest, sibulatest, anšoovistest ja koorest. See on populaarne roog Rootsi jõulude ajal, kuid seda võib nautida ka aastaringselt. Janssons frestelse’i võib leida ka lõunalaudalt.
Jansson’s Frestelse valmistamiseks laotakse õhukeselt viilutatud kartulid ja sibulad ahjupannile koos anšoovisefileedega. Seejärel kaetakse roog koore, piima ja anšoovise puljongi seguga ning puistatakse peale riivsaia, enne kui pannakse ahju küpsema, kuni kartulid on pehmed ja pealispind kuldpruun.
Roa nimi tähendab „Janssoni kiusatus” ja on saanud nime Rootsi ooperilaulja Pelle Janzoni järgi, kes oli tuntud oma armastuse poolest rikkaliku ja maitsva toidu vastu.
Janssoni Frestelse’i serveeritakse tavaliselt põhiroana, sageli koos marineeritud peedi või muude marineeritud köögiviljadega.
Raggmunk
Raggmunk on kartulipannkoogid. Nimi „raggmunk” tähendab umbes „karvane pannkook”, mis viitab pannkoogist välja ulatuvatele kartulikiududele.
Raggmunk’i valmistamiseks segatakse riivitud kartulid jahu, piima ja munadega, et moodustada taigen. Taigen praetakse pannil, kuni see on väljast kuldpruun ja krõbe ning seest pehme ja mure.
Raggmunk serveeritakse sageli koos jõhvikamoosiga ja praetud sealiha või peekoniga, mis lisab magusale ja teravale moosile soolase ja maitsva kontrasti. See roog on Rootsis populaarne mugavusroog, mida serveeritakse sageli põhiroana või rikkaliku hommikusöögina.
Kroppkakor
Kroppkakor on tegelikult kartuliklimbid. Need valmistatakse keedetud kartulitest, jahust ja munast. Ümmargused kartulikookid on täidetud praetud sibula ja peekoniga, maitsestatud soola ja pipraga. Ka maitsestatakse neid sageli maitsepipraga.
Nimi „kroppkakor” tähendab „keha kooke”, mis viitab nende kujule ja suurusele. Need on tavaliselt umbes väikese rusika suurused ja kujundatud ümmargusteks pallideks, mille keskel on täidis.
Kroppkakor keedetakse sageli soolases vees, kuni need on läbi keedetud ja pehmed. Traditsiooniliselt serveeritakse neid võiga ja pohlamoosiga. Ka koorekaste on maitsev. Mulle meeldivad need kõige rohkem, kui need on pärast keetmist praetud, nii et need saavad pealt veidi värvi.
Kroppkakor on pärit Ölandi saarelt. Ajalooliselt valmistati neid odrajahust ja nisust, kuid 1800. aastatel muutusid kartulid tainas populaarsemaks.
Kroppkakor serveeritakse sageli põhiroana. Kuigi kroppkakor valmistatakse traditsiooniliselt sealiha või veiselihaga, on palju piirkondlikke variante, kus kasutatakse muid lihasid või köögivilju. Neid saab kergesti valmistada taimse hakkliha abil ka taimetoitlastele.
Korv stroganoff
Korv Stroganoff on rootsi versioon klassikalisest vene roast Beef Stroganoff. Veiseliha asemel kasutatakse selles viilutatud vorsti või suitsuvorsti. Falukorv on selle roa valmistamiseks üsna tavaline vorst. Seda serveeritakse tavaliselt koorest või hapukoorest, sibulast ja tomatipüreest valmistatud kreemjas kastmes. Rooga serveeritakse tavaliselt munanuudlite, pasta või riisiga.
Korv Stroganoff on Rootsis populaarseks roaks saanud ja seda peetakse sageli klassikaliseks rootsi roaks. See on laste lemmik.
Falukorv
Falukorv on rootsi vorst, mis on sajandeid olnud rootsi köögi põhitoiduaine. See on saanud nime Faluni linna järgi, mis asub Rootsi keskosas ja millel on pikk kaevandustraditsioon.
Falukorv valmistatakse tavaliselt sealiha ja veiseliha segust ning maitsestatakse vürtsiseguga, mis võib sisaldada valget pipart, ingverit ja muskaatpähklit. Sellel on iseloomulik kuju, paks silindriline keha ja ümar ots, ning seda müüakse tavaliselt eelnevalt küpsetatuna ja söögivalmina.
Falukorv on mitmekülgne koostisosa, mida saab kasutada mitmesugustes roogades, nagu hautised, pajaroad ja võileivad. Sageli lõigatakse see viiludeks ja praetakse, serveeritakse kartulipudru või keedetud köögiviljadega või kasutatakse pitsa katteks. See on Rootsis populaarne toiduaine ja seda leiab enamikust toidupoodidest.
Kalops
Kalops on traditsiooniline rootsi veiselihapraad, mis on sajandeid olnud riigis populaarne roog. See valmistatakse veiseliha tükkidest, mida aeglaselt keedetakse rikkalikus puljongis koos sibula ja porganditega. Puljongit maitsestatakse vürtside seguga, mis sisaldab maitsepipart, loorberilehti ja musta pipart, mis annab roale sooja ja aromaatse lõhna.
Seda serveeritakse sageli keedetud kartulite või kartulipudru ja jõhvika moosiga, mis annab hautisele maitsvale maitsele terava kontrasti. Marineeritud peet on samuti tavaline maitseaine. Mõned lisavad roale ka teisi juurvilju, nagu naeris või pastinaak.
Ärtsoppa
Hernesupp on traditsiooniline roog Rootsi köögis, mida on nauditud juba sajandeid. See on paks ja toitev supp, mis on valmistatud kuivatatud kollastest hernestest. Mõnikord lisatakse supile maitsestamiseks sidfläsk (peekon).
Supp valmistatakse tavaliselt kuivatatud herneste keetmisel veega ja mõnede köögiviljade, nagu sibula ja porgandiga. See maitsestatakse loorberilehtede ja majoraani või tüümianiga. Suppi serveeritakse sageli koos krõpsukeste või knäckebrödiga.
Magustoiduks on pannkoogid koos maasikamoosiga kohustuslikud.
Strömming
Rootsi praetud heeringas, rootsi keeles tuntud kui „stekt strömming”, on traditsiooniline rootsi roog, mida tavaliselt serveeritakse suvekuudel.
Roog koosneb värskest heeringast, mis on puhastatud, fileeritud ja kergelt soolatud. Fileed kaetakse seejärel jahu ja vürtside seguga ning praetakse kuumas pannil võis, kuni need on krõbedad ja kuldpruunid.
Rootsi praetud heeringat serveeritakse sageli keedetud kartulite, pohlamoosi ja marineeritud kurkidega. See on populaarne roog väliturgudel ja festivalidel kogu Rootsis, kus seda sageli kohapeal valmistatakse ja serveeritakse.
Kõige populaarsemad õhtusöögid
Need on kõige levinumad igapäevased toidud, mida rootslased tänapäeval söövad:
- Spagetid ja hakklihakaste 9,1%
- Pastaroad 7,7%
- Kana maitseainetega 7,4%
- Kala 5,8%
- Korv stroganoff 5,5%
- Vorst maitseainetega 4%
- Hautis 3,3%
- Lihapallid 3,2%
- Salat 3%
- Lõhe 2,9%
Pasta med köttfärssås on kõige populaarsem igapäevane roog. Suure koguse valmistamine on väga mugav, kuna jääke saab kasutada näiteks lasanje valmistamiseks. Hakitud liha kastmes on veidi ragu stiilis, kuid valmib vaid 15–20 minutiga. See koosneb hakklihast, sibulast, küüslaugust, tomatitest ja mõnikord ka porganditest ja sellerist. Rooga serveeritakse keedetud pastaga ja salatiga. Kastme jäägid on lihtne muuta ka chili con carne’ks, lisades konservitud valgeid ube ja serveerides riisiga.
Millal rootslased söövad õhtusööki
Rootsis söödakse õhtusööki tavaliselt kell 17:00–20:00. See ei ole aga kindel reegel ja võib varieeruda sõltuvalt individuaalsetest ajakavadest ja kultuuritraditsioonidest.
Üks tegur, mis võib mõjutada rootslaste õhtusöögi aega, on nende töögraafik. Paljud rootslased töötavad tavapärasel tööajal kell 8:00–17:00, seega on loogiline, et õhtusöök süüakse pärast tööd varasel õhtul enne hobidega tegelemist. Mõnes peres süüakse õhtusöök siiski pärast hobidega tegelemist, kui graafik on tihe.
Kui palju sööki söövad rootslased päevas?
Rootslased söövad tavaliselt kolm peamist sööki päevas: hommikusööki (frukost), lõunasööki (lunch) ja õhtusööki (middag). Hommikusööki süüakse tavaliselt hommikul, lõunasööki süüakse tavaliselt päeva keskel ja õhtusööki süüakse tavaliselt varasel õhtul.
Lisaks nendele põhitoitudele võivad rootslased päeva jooksul süüa ka ühe või kaks suupistet, näiteks fika-pausi hilisel hommikul või pärastlõunal. Fika on rootsi traditsioon, mille käigus tehakse paus, et nautida kohvi või teed ja magusat suupistet, näiteks saiakest või kaneelirulli. Õhtusöök pole samuti haruldane, kuid tihti on see lihtsalt mõned võileivad, popkorn filmivaatamise ajal, mõned puuviljad või jogurt.
Populaarsed joogid õhtusöögiga
- Vesi – paljud rootslased eelistavad õhtusöögiga juua vett, kuna see on värskendav ja aitab keha vedelikuga varustada.
- Piim – piim on õhtusöögiga tavaline jook, eriti lastele. Tegelikult ei ole rootslastel haruldane juua iga söögikorra juurde klaasi piima.
- Õlu – Õlu on Rootsis õhtusöögiga populaarne alkohoolne jook. Rootsis on saadaval palju erinevaid õllesorte, sealhulgas lager, ale ja stout. Mõned eelistavad õhtusöögi või lõunasöögiga juua alkoholivaba õlut.
- Vein – Vein on Rootsis õhtusöögiga veel üks levinud alkohoolne jook. Eelistatakse pigem kuiva veini, nagu Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Pinot Noir.
- Aquavit – Aquavit on traditsiooniline Skandinaavia kange alkoholijook, mida sageli nautitakse õhtusöögiga. See on maitsestatud viin, mis on tavaliselt valmistatud köömne, tilli või apteegitilliga ja serveeritakse jahutatuna väikeses shotiklaasis. Neid snapse ei joota tavaliselt tööpäevadel, vaid ainult pidustustel.
- Mahl – Paljud rootslased eelistavad juua mahlast, mis on valmistatud jõhvikatest, mis on Rootsis populaarne marja.
- Karastusjoogid – on muutunud üha populaarsemaks, eriti kerge kola joomine õhtusöögiga.
- Must – Påskmust ja julmust joovad pühadel õhtusöökidel.
Populaarsed nädalavahetuse õhtusöögid
- Tacos
- Steik
- Pizza
- Kana
- Grill
- Kala
- Hamburgerid
- Pasta
- Lõhe
- Sealiha filee
Reede tacod on muutunud tuntud rootsi nähtuseks. Tacofredag. Rootsi tacod on täida ise oma taco traditsioon.
Koostisosadeks on tavaliselt hakkliha või kana, mis on maitsestatud Old El Paso brändi valmismaitseainetega. Riivitud salat, tükeldatud tomatid, riivitud juust, salsa, hapukoor, guacamole, kurk ja hakitud punane sibul serveeritakse laual oma väikestes kaussides. Serveeritakse kõva ja pehme koorikuga tacosid ning iga pereliige võib täita oma taco oma maitse järgi.
Toidutrendid 2023
- Trendikas toit: Poke bowl’id on uus tõusev trend, mida valmistatakse kodus ja süüakse kaasa võttes. Sushi säilitab samuti oma koha trendikate toitude seas.
- Planeediline toitumine on kasvamas. Liha tarbimine väheneb ja taimsed alternatiivid on trendikad. Flexitarism on kasvamas.
- Toidukaupade ostmine internetist on kasvanud. Inimesed on märganud, kui lihtne on toidukaupu internetist tellida, 14% lastega peredest teevad internetist oste iga teine nädal või sagedamini. Maapiirkondades ei ole internetist ostmine siiski võimalik, mistõttu 64% inimestest ei ole seda kunagi proovinud.
- Toidukaupade hinnad on tõusnud. Selle tulemusena on portsjonid väiksemad, näiteks kohvikutes ja restoranides. Inimesed ostavad ka rohkem odavaid toiduaineid.