Kala on väike kala, kuid tal on palju toiteväärtusi ja lisaks lõhnab ta unikaalselt ja üllatavalt – värske kurgi järele. Uuri, miks sa peaksid harilikku lõhelikku sööma ja kuidas seda valmistada.
Ta on väike, tal on hõbedased küljed ja tumedam selg. Meie kodumaal on teada kahte liiki lõheleid – merepõhja ja järvepõhja. Viimast leidub ainult Eesti põhja- ja kirdeosas.
Smelt – erakordselt selgete vete kala.
Mis kohe intrigeerib, on selle nimi – smelt nimetatakse erakordselt puhtast veest pärit kalaks. Seda on Poola järvedes püütud juba 19. sajandist alates ja püütakse tänapäevani, kuid vahepeal, 1970. aastatel, vähenes järvede lõheliste arvukus reostuse tõttu. Õnneks on palju tehtud selle kala seisundi halvenemise peatamiseks. Praegu püütakse teda ainult talvel, jää alt. Selleks kasutatakse spetsiaalseid, väga väikeste silmadega võrke – püük toimub suurtes inimrühmades, ka ohutuse huvides. Probleemiks on see, et hariliku molva kättesaadavus on siis, kui talv ei ole liiga külm, sest jääkate peab olema umbes 18 cm, et püük oleks ohutu.
Kas lõhelas on tervislik?
Okei, aga kas lõhelas on tervislik? Kahtlemata jah – seda tasub süüa mitte ainult maitse ja õrna „kurgi“ lõhna, vaid ka toiteväärtuse tõttu.
Eelkõige on see väikesemõõtmeline kala väga hea valguallikas; see sisaldab ka oomega-3-happeid, fosforit, kaaliumi, magneesiumi ja rauda.
Kuidas valmistada tatrat?
Kuidas valmistada smeltat? On erinevaid võimalusi. Kõige populaarsem on kala lihtsalt praadida. Kuidas seda teha?
Vaja on harilikku räime, nisujahu ja praerasva – näiteks rapsiõli või võid või searasva.
Peske ja kuivatage kala. Seejärel määri kala jahu ja prae teda partiide kaupa rohkes rasvas kuldpruuniks, kuid mitte liiga kaua. Pärast praadimist laske rasv maha. Need maitsevad kuumalt serveerituna soolaga, pritsituna sidruni- või isegi laimimahlaga.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.