Väike, roheline ja esmapilgul tähelepanuta jääv munguba on sajandeid varjanud endas pikaealisuse ja energia saladust. Seda kasutatakse aromaatilistes karriroogades, salatites ja tervislikes ajurveeda roogades.
Uurime, miks see meile tundmatu sugulane meie tuttavale oale vallutab maailma köögid ja on saanud supertoidu nimetuse.
Mungoad igapäevases toidus aitavad teil mitte ainult hoida südant ja luid tervena, vaid toetavad teid ka võitluses saleda figuuri nimel. Nende rikkalik koostis on hinnatud paljude toitumisspetsialistide poolt, ning maitse ja arvukad kulinaarsed kasutusvõimalused teevad need populaarseks ka kokkade seas. Vaadake, kuidas lisada mungubad oma kööki ja miks seda teha.
Mungubad – Aasia rikkus
Mungoad kuuluvad liblikõieliste sugukonda. See on üheaastane taim, mille võrsed võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Selle viljadeks on kaunad, milles on neli kuni mittekümne väikest rohelist seemet. Neid nimetatakse kuldseks seemneks, kuna neil on tervisele kasulikud omadused.
Neid kasvatatakse peamiselt Indias, Hiinas, Malaisias ja Tais. Terveid ube ja mungoaid on oluline osa Aasia köögist. Neid võib leida paljudest wokis valmistatud roogadest. Taimetoitudes asendavad need suurepäraselt liha, pakkudes rohkesti toitvat valku ja rauda. Seda taime kasutatakse ka ajurveedas toitvate ja tervislike roogade valmistamiseks.
Poolas on mungoad kergesti kättesaadavad. Saab osta nii terved kuivatatud seemned, mis tuleb esmalt keeta, kui ka valmis söömiseks mungoaid purkides. Kauplustes leiate ka mungoajahu. Neid tooteid leiate suurematest supermarketitest Aasia toidu osakonnast ning tervisliku toidu kauplustest.
Mungubade tervislikud omadused ja toiteväärtus
Mungoad on väärtuslik osa taimetoitlaste toitumist tänu suurele valgu- ja rauasisaldusele. Neid võivad takistamatult tarbida ka diabeetikud, kuna neil on madal glükeemiline indeks. Tänu oma rikkalikule koostisele on need ka oluline osa sportlaste toitumist, aidates kaasa organismi kiiremale taastumisele pärast suurt pingutust.
Mida sisaldavad mungoad? Eelkõige vitamiine: A, C, E, K ja B-grupi vitamiine. Need annavad rohkesti B9-vitamiini ehk foolhapet, mis on oluline rasedatele naistele ja arenevale lootele. Lisaks sisaldavad mungoad mineraalaineid nagu raud, kaltsium, kaalium, fosfor, naatrium, tsink ja magneesium.
Kuigi need on raua allikas, sisaldavad mungoad fütinhapet, mis piirab raua imendumist. Õnneks neutraliseerib kuumtöötlemine selle, mõjutamata raua sisaldust.
Oad sisaldavad kaaliumi, fosforit ja naatriumi, mis on vereringe ja südame tööd mõjutavad olulisemad mineraalained. C- ja E-vitamiinid toetavad immuunsüsteemi võitluses nakkustega.
Mungoad on ka oluline kiudainete allikas. Tänu sellele reguleerivad need seedimist, tagavad pikaajalise täiskõhutunde pärast sööki, aidates seeläbi kaalust alla võtta.
Mungoades sisalduv kaltsium ja fütoöstrogeenid toetavad luude tervist ja vähendavad osteoporoosi riski, eriti menopausijärgsetel naistel.
Lõpetuseks väärib mainimist mungubade tugev antioksüdantne toime, mis tuleneb isovitexiini ja vitexiini sisaldusest. Uuringud näitavad, et need tugevad antioksüdandid mitte ainult leevendavad organismis põletikke, vaid vähendavad ka vähktõve, nt rinnavähi tekke riski.
Mungubade tervislikud omadused ja toiteväärtus
Enne toidu valmistamist tuleb terved mungubadid keeta. Nagu teisedki oad, tuleb ka mungubadid esmalt leotada külmas vees umbes 8–9 tundi. Kui soovite seda protsessi kiirendada, võite kuivad oad üle valada kuuma veega, mis lühendab leotamisaega 3–4 tunnini.
Leotamise järel on oad kergesti koorest eraldatavad. Seejärel keetke oad värskes vees pehmeks, st umbes 30–40 minutit.
Keedetud mungubadad võite lisada salatitesse, hautistesse, suppidesse, wokis küpsetatud köögiviljadesse või hommikusöögi munapuderisse. Jahvatatud oad sobivad hästi toitvate pannkookide valmistamiseks.