Kuni viimase ajani seostati lehtkapsast pigem dekoratsiooniga kui täieõigusliku toiduainega. Täna on see taas populaarsust kogumas kui vitamiinide varamu, mis sisaldab rohkesti antioksüdante ja rohkem rauda kui paljud lihaliigid. See mõjub hästi südamele, toetab immuunsüsteemi ja pakub rohkesti võimalusi köögis.
Veel mõni aasta tagasi koheldi lehtkapsast kui lisandit lõunasöögile ja enamasti kaunistusena. Tänapäeval satub see sageli pannile ja blenderisse, sest seda soovitavad arstid ja toitumisspetsialistid. Nad väidavad, et see on üks tervislikumaid köögivilju, mida me süüa saame. Lehtkapsas kuulub kapsaslaste sugukonda ja on iseloomulike roheliste, tugevasti sakiliste lehtedega. Need sisaldavad kõike, mida organism vajab – alates kiudainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest kuni südant toetavate ainete.
17. sajandil värviti sellega kooke
Kapsas on ajalugu pikem, kui arvata võiks. Seda köögivilja söödi juba antiik-Kreekas ja Roomas, kus seda hinnati külmakindluse ja pika säilivuse poolest. Tänapäeva Poola aladele jõudis see keskaja lõpus, kuid tõeliselt populaarseks sai see 17. sajandil. Kapsas ilmus tol ajal õukonna- ja kodanike köökidesse.
See ei olnud enam ainult roogade lisand, vaid seda kasutati ka loodusliku värvainena. Selle intensiivset rohelist värvi kasutati kookide, küpsetiste ja erinevate masside värvimiseks, mis andis dessertidele erakordse välimuse. Samuti on seda aastaid hinnatud selle toiteväärtuse poolest.
Kapsast kasutati ka 20. sajandil Jaapanis, millega on seotud väga huvitav lugu. Teise maailmasõja ajal, kui rahvas kannatas suure nälja all, mitmekesistas Jaapani sõjaväearst Niro Endo oma pere vaeset toitumist ise valmistatud mahladega. Need olid joogid, mis valmistati rohelistest lehtedest, bataatidest, baklažaanidest ja just lehtkapsast. Kui ta avastas, et valmistatud mahl mõjub tema lähedastele tervisele soodsalt, alustas ta teadusuuringuid ja tõestas, et just lehtkapsas on selle tervislikem komponent. Arst pühendas oma edasise karjääri selle köögivilja tervisele kasuliku mõju uurimisele, mille tulemusena sündis tänapäeval Aasias populaarne jook – aojiru.
Kuigi lehtkapsas kaotas hiljem aegamisi oma tähtsuse ja asendati teiste köögiviljadega, on see praegu taas populaarsust kogumas ja leiab taas laialdast kasutust köögis.
Kas lehtkapsas on tervislik?
Lehtkapsas on üks maailma tervislikumaid köögivilju. See sisaldab rohkem rauda kui kana, veiseliha või sealiha, mis teeb sellest suurepärase alternatiivi taimetoitlastele ja veganitele. Tõsi, taimsetest toodetest saadav raud on kehvemini omastatav kui loomsetest toodetest saadav raud, kuid piisab, kui lehtkapsast kombineerida C-vitamiinirikkate toodetega (nt paprika või tsitrusviljad), et suurendada selle biosaadavust. Seetõttu võib lehtkapsas olla suurepärane abivahend aneemiast põdevatele inimestele.
Mitte ainult raud teeb selle tervislikuks. See on ka A-, C- ja K-vitamiinide allikas, mis hoiavad immuunsüsteemi tugevana, nägemise heana ja luud tugevana. Kõrge antioksüdantide sisaldus aitab neutraliseerida vabu radikaale, mistõttu on köögiviljal vananemisvastane toime ja vähivastane potentsiaal. Selles sisalduvad väävliühendid toetavad maksa tööd ja organismi detoksikatsiooni protsesse.
Ei tohi unustada ka südant – lehtkapsas toimib põletikuvastaselt, alandab liiga kõrget LDL-kolesteroolitaset ja toetab normaalset vererõhku (annab kaaliumi). Seetõttu toimib see südame-veresoonkonna kaitsevahendina. Selle köögivilja regulaarne söömine vähendab südamehaiguste, ateroskleroosi ja insuldi riski.
Väärib mainimist ka kõrge kiudainete sisaldus – see komponent parandab seedimist, annab täiskõhutunde ja aitab säilitada tervislikku kehakaalu. Eriti arvestades, et 100 grammis on vaid 40 kcal. Lehtkapsas ei ole ainult moes koostisosa tervislikus toidus, vaid looduslik ja tõhus toetaja tervisele.
Kapsast ei tohiks siiski süüa inimesed, kellel on kilpnäärmehaigus. See sisaldab goitrogeene, mis võivad mõjutada joodi ainevahetust ja vähendada selle kontsentratsiooni organismis või soodustada kilpnäärme hüpertroofiat. Samuti ei ole see soovitatav neerukivide all kannatavatele inimestele, kuna sisaldab suures koguses neile kahjulikke oksalaate.
Kale kasutamine köögis
Kale’i saab köögis kasutada tõesti paljudel viisidel. Toores kale sobib suurepäraselt salatite koostisosaks. Eriti hea maitse on sellel, kui eelnevalt lisada oliiviõli ja kergelt masseerida, et see pehmeks muutuks ja maitsvamaks muutuks. Sellisel kujul sobib see hästi pähklite, parmesani, fetajuustu või tsitrusviljadega. Värskest käharpeedist saab valmistada ka rohelisi kokteile ja smuutisid – koos banaaniga, õuna, ananassi või virsikuga moodustavad need tervisliku ja värskendava joogi.
Rohelist köögivilja võib ka kuumtöötleda. Küüslauguga oliivis praetud lehtkapsas on maitsev lisand pastale ja lõunasöökidele. Tomati ja sibulaga hautatuna muutub see toitvaks täidiseks pannkookidele ja pirukatele. Sügisel ja talvel tasub seda lisada soojendavatesse hautistesse, pajaroogadesse või hautistesse. Tänu oma struktuurile ei lagune see nii kergesti ja säilitab oma toiteväärtuse.
Väga populaarsed on ka kapsas-krõpsud, mis on asenduseks kõrge töötlusastmega suupistetele. Piisab lehtedele oliiviõli piserdamisest, soola või vürtside puistamisest ja ahjus küpsetamisest, et saada tervislik, krõbe maiuspala. See köögivili on suppide ja mahlade aluseks. Lehtkapsamahl ei ole ainult tervislik jook, vaid ka suurepärane värvainete lisand küpsetistele või kreemidele, mis annab neile rohelise värvi.