Varakevad on rabarberi hooaja algus – on vähemalt mitu põhjust, miks see peaks juba algusest peale sinu menüüsse kuuluma. Kas rabarber on tervislik ja mida sellest teha, et nautida kogu selle toitainete jõudu oma taldrikul? Vastused nendele ja teistele küsimustele leiad artiklist.
Rabarber on erakordselt aromaatne köögivili, millel on palju kasutusvõimalusi toiduvalmistamisel. See lisab magusatele küpsetistele ja kodustele kompotitele meeldivat hapukust ning täiendab lõunasööki oma värskusega. Eestis algab rabarberihooaeg varakevadel ja kestab suve keskpaigani. Sellel erakordsel delikatessil on huvitav, sajanditepikkune ajalugu – see saabus Euroopasse Aasiast, kus seda sajandeid hinnati rohkem ravitoimete kui kulinaarsete omaduste poolest.
Alguses kasutati peamiselt selle juurt, alles hiljem avastati selle varre kulinaarne potentsiaal. Kas rabarber on tervislik ja mida saab sellega teha, et esile tuua selle ainulaadne maitse? Kõik see selgub artikli järgmises osas.
Kas rabarber on tervislik?
Rabarber on pika traditsiooniga rahvameditsiinis – seda on sajandeid kasutatud seedimist soodustava ja organismi puhastava vahendina. Kuid kas see on ka tänapäeva teaduse seisukohast tervislik? Uuringud kinnitavad selle mitmeid eeliseid. Selle vaieldamatu eelis on näiteks see, et see on madala kalorsusega ja rikas kiudainete poolest, mis mitte ainult soodustab soolestiku peristaltikat, vaid annab ka mitmeks tunniks täiskõhutunde.
Selle köögivilja punane värvus on tingitud antotsüaanidest – tugevate antioksüdantidest, mis neutraliseerivad vabu radikaale, aeglustades vananemisprotsesse ja kaitstes rakke kahjustuste eest. Erilist tähelepanu väärib ka selles sisalduv kaltsiumi ja K-vitamiini kogus. Mõlemad koostisosad toimivad koos tugevate luude ehitamisel.
Rabarber on ka C-vitamiini allikas, mis tugevdab immuunsüsteemi ja toetab kollageeni – naha, liigeste ja veresoonte tervisele olulise ehitusvalgu – tootmist. Selles leidub ka vererõhku reguleerivat kaaliumi ja närvisüsteemi normaalseks toimimiseks vajalikku magneesiumi. Täiuslikuks täienduseks selle muljetavaldavale koostisele on luteiin ja zeaksantiin – ühendid, mis kaitsevad silmi UV-kiirguse kahjuliku mõju eest ja vähendavad võrkkesta degeneratiivsete haiguste tekke riski.
Kes ei peaks rabarbarit sööma?
Hoolimata arvukatest eelistest ei sobi rabarber kõigile. Kõrge oksaalhappe sisaldus on kontraindikaatsiooniks selle tarbimiseks neeru- ja kuseteede kividega patsientidel.
Kes ei peaks rabarbarit sööma? Ettevaatlikud peaksid olema ka inimesed, kellel on raua ja kaltsiumi imendumishäired.
Soolhape moodustab nendega lahustumatuid komplekse, mis oluliselt piiravad nende biosaadavust. Kui teil on rauapuudusest tingitud aneemia või osteoporoos, peaks rabarber olema teie toidulaual vaid harva.
Inimesed, kellel on tundlik seedetrakt, ärritunud soole sündroom ja gastroösofageaalne refluks, peaksid samuti rabarbarit tarbima ettevaatusega. Selle hapu maitse võib süvendada kõrvetiste sümptomeid ja ärritada seedetrakti limaskesta.
Rabarbar köögis – mida teha?
Mõtled, kuidas rabarberit köögis kasutada? Mida teha, et üllatada pereliikmeid ja külalisi? Selle iseloomulik hapu maitse sobib suurepäraselt nii magusate küpsetiste kui ka soolaste roogadega. Kõige klassikalisem variant on kompott – piisab, kui lõigata varred väiksemateks tükkideks, lisada veidi suhkrut või mett ja keeta umbes 15 minutit. Selline jook mitte ainult ei värskenda kuumadel päevadel, vaid aitab ka seedimist.
Rabarberiga valmistatud magusate roogade vaieldamatu kuningas on pärmi-krõmpsukook. Kergelt hapukas köögivili tasakaalustab koogi magusust, luues ideaalse harmoonia. Sama populaarsed on kisielud, moussed ja moosid, mida saab säilitada mitu kuud, nautides rabarberi maitset isegi talvel. Veelgi rafineeritumad on rabarberitort koorekreemiga või rabarber, mis on küpsetatud kaerahelbe ja pähklite krõbedaga.
Vähem ilmsed, kuid sama maitsvad on rabarberiga valmistatud soolased põhiroad.
Rabarberikaste ingveri ja küüslauguga sobib suurepäraselt küpsetatud liha, eriti pardi ja sealiha juurde. Selle happesus tasakaalustab liha rasvasust, luues harmoonilise maitsekoosluse. Võite ka lisada tükeldatud rabarberit salatitesse – see sobib eriti hästi kitsejuustu, pähklite ja rukolaga.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!